Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on algatanud põhikooli lõpetamise reformi, millega kaob põhikoolidest järeleksam ning õpilünkadega noori püütakse järele aidata ettevalmistava õppega. Tartu rakendusliku kolledži (VOCO) direktori Rain Jõksi sõnul tekitab reform bürokraatiat juurde.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul suunatakse kas keeleoskuseta või puuduliku hindega põhikooli lõpetanud õpilased vaheaastale riigikoolidesse. Nendeks on enamasti kutsekoolid aga ka riigigümnaasiumid ja munitsipaalkoolid.
Põhimõtteliselt vahetab ettevalmistav õpe välja 2019. aastast kutsekoolides rakendunud kutsevalikuõppe. Selle eesmärk oli sarnane, kuid rohkem kutseõppe valikute ja võimaluste tutvustamise poole kaldu.
Põhimõtteline erinevus on aga, et tulevast kooliaastast muutub ettevalmistav õpe õpiraskustega noortele kohustuslikuks, sest eelmisest aastast kestab koolikohustus 18. eluaastani.
“Meil on päris suur hulk lapsi, kes ei ole kuhugi sisse saanud sellepärast, et nad ei oska eesti keelt, et neil on eksami tulemused poolikud või neil on põhikool lõpetatud negatiivsete hinnetega. Sel juhul suunatakse nad ettevalmistavasse õppesse, ehk siis neil on võimalik rakendada lisaaastat,” selgitas Kallas Vikerraadiole.
Samas seisab määruse seletuskirjas, et kuigi enamjaolt kestab ettevalmistav õpe aasta, siis kui õppimiskohustusega, st alaealist, õpilast ei võeta ka pärast aastast ettevalmistavat õpet kutse- või keskhariduskooli, peab ta sama programmi veelkord läbima.
See tähendab näiteks, et puudulike hinnetega põhihariduse omandanud 16-aastane noor, kes ei suuda esimese ettevalmistava aastaga lünkasid täita, läheb teisele ringile ning kui ta ka siis sama programmi läbida ei suuda, võib ta ametlikult haridustee peatada.
Kallase sõnul tegelevad selliste õpilaste suunamisega kohalike omavalitsuste noorte heaolu spetsialistid ning projekti rahastab Euroopa Liit.
Tartus on selliseid ametnikke koos osakonna juhiga tööl kolm, Tallinnas koos osakonna kordinaatoriga kuus.
Kuula Kristina Kallase intervjuud Vikerraadio saatele “Uudis+”
Nii põhikoolide kui ka kutsekoolide juhtide seas on reform palju segadust ja vastukaja tekitanud.
Kutsekoolidele tuleb rohkem bürokraatiat
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK) direktor Hendrik Agur ütles ERR-ile, et praeguses olukorras tuleb kutsekoolidel lihtsalt hakkama saada.
Tema sõnul võib kriitilisemaks osutada kogu uue õppeprogrammi organisatoorne pool.
“Eks see õppekavade koostamine on üks rätsepatöö, täielik mammutülesanne,” lisas Agur
Direktori sõnul ei muuda asjaolu lihtsamaks juba varem selgunud tõik, et IVKHK-s on juba praegu palju õpilasi, kelle kutseõppe peatati, et neile Eesti keelt õpetada.
VOCO direktor Raini Jõks kinnitas samuti, et koolidel tuleb praegu lihtsalt hakkama saada. Samas oli ta lootusrikas, et neil palju õpetajaid juurde leida ei tule.
Jõksi sõnul võib reformi sujuval läbiviimisel kõige suuremaks probleemiks saada just koolidele langev õppekavade korralduslik pool.
“Eks bürokraatiat tuleb juurde,” lisas koolijuht.
Tõnismäe riigigümnaasiumis käivitus sel kooliaastal pilootprojekt
Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumis käivitus direktor Olga Selištševa sõnul kooliaasta algusega ettevalmistava õppe katseprojekt. See proovitakse Vabaduse kooli Ukraina päritolu noorte peal, keda on neljas grupis kokku 60.
Selištševa hinnangul ongi seni peamiseks probleemiks olnud keeleõpe, sest suurel osal noortest pole isegi eesti keele baasteadmisi.
Väljakutseks on olnud ka baasprogrammiväliste huvide leidmine, et toetada noorte edasist haridusteed, olgu selleks kas kesk- või kutseharidus.
Direktori sõnul on ka näiteid õpilastest, kes kooli kohale ei ilmu ning nendega peavad siis kontakti otsima mentorid ja muud tugitöötajad.
“Me saame teha nii palju, kui saame” lisas Selištševa ning seletas, et kool ei saa puuduvat õpihuvi tühjast kohast välja võluda.
Ettevalmistavad õppegrupid on tavagruppidest väiksemad, nendes õpib kuni 15 õpilast. Lisaks peavad koolid looma igale õppurile individuaalse õppekava.
Järgmisest kooliaastast loodava ettevalmistava õppe eest maksab HTM koolidele iga õppuri kohta pearaha 7854 eurot aastas. Tavalise õpilase puhul on see summa väiksem.
Ettevalmistavat õpet hakkavad pakkuma riiklikud kutsekoolid, VOCO ning Jõgevamaa gümnaasium, Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium (Vabaduse kool) ning Põlva gümnaasium.
Neli aastat programmi maksab riigile 13,6 miljonit eurot.