20aastane Antoniak on rinnuliujuja, kes jõudnud juunioride EMil finaali ja saavutanud juunioride MMil 9. koha. 2024. aasta lõpus jäi tal kõigest 0,01 sekundit puudu, et kvalifitseeruda täiskasvanute lühiraja MMile. Kohe seejärel siirduski ta Kalifornias asuvasse Berkeley ülikooli, kus ühendab sportimise ja õppimise.
«Unistasin keskkonnast, kus on võimalik treenida nii, et mingeid segavaid faktoreid pole. Ja ümber on inimesed, kes suruvad mind iga päev parem olema. Akadeemilise poole pealt unistasin kohast, kus saan olla ümbritsetud targematest inimestest, et neilt õppida. Kõik need punktid said Kalifornias pika puuga täidetud,» räägib Antoniak taskuhäälingus.
Berkeley ülikooli ujumistiimi tase on kõrge. Sinna kuuluvad mitmed maailma absoluutsesse tippu kuuluvad sportlased. «Tiimi taset vaadates olin ma ju selgelt tagumises otsas. Eeldasin pilke, et sellest vennast pole ju mingit kasu, aga kõige üllatavam oligi, kui avasülili mind vastu võeti. Tundsin end kohe nagu kodus.»
Et ameeriklased ja põhja-eurooplased on mõttelaadilt ja käitumismustrilt erinevad, pole vast eriline uudis. Antoniak toob esile, et eriti kipub see väljenduma pingelistes olukordades. Näiteks siis, kui käimas mõni eriti raske treening.
«Eestis on nii, et kui trennis on raske, siis kipume endasse tõmbuma, vaikseks jääma ja oma mõtetega rääkima. USAs on nii, et kui kellelgi raske hakkab, siis ta ju teab, et ka teistel on raske ning basseinis läheb tohutuks lärmiks. Kõik hakkavad teineteist utsitama, et davai, kaks veel! See on väga lahe!»