Coop Panga sel nädalal avaldatud uus strateegia näeb ette 2030. aastaks vähemalt 60 miljoni euro suuruse puhaskasumini jõudmist ehk praegune tase tuleb viie aasta jooksul kahekordistada. Laenuportfelli turuosa kasvab plaani järgi kümne protsendini, mis eeldab igal aastal turust kaks-kolm korda kiiremat kasvu.
Kurtmann ütles ERR-ile, et ühelt poolt toetab Coop Panga laenuportfelli kiiret kasvu üldine laenunõudluse suurenemine turul ja teiselt poolt kindlasti panga enda paindlikkus ja kiirus kliendisuhete loomisel ja hoidmisel.
Tema sõnul on viimased majandusnäitajad laenuturu üldist elavnemist juba positiivselt mõjutanud: intressimäärade alanemine ja seejärel nende stabiliseerumine on kandumas üha selgemalt üle laenuturule, parandades nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunnet.
“Juba möödunud aastal hakkas kindlustunnet toetama ka see, et suuremad maksumuudatused olid ettevõtete jaoks ette planeeritavad ja energiahinnad püsisid kontrolli all,” lausus Kurtmann ja lisas, et kõik see lõi ettevõtjatele soodsama planeerimishorisondi, mille tulemusena hakati taas ellu viima edasi lükatud investeeringuid.
Kurtmann märkis, et kuigi ettevõtted said investeerimisjulguse tagasi juba möödunud aastal ja hakkasid nägema uusi kasvuvõimalusi, hakkab nende investeeringute suuremat positiivset mõju majandusele ja pankade laenuportfellide kasvule selgemalt näha olema selle aasta teises ja järgmise aasta esimeses pooles.
Pangajuhi sõnul on Coop laenude turuosa seni eelkõige suurematelt pankadelt võtnud ja kavatseb seda edaspidi kindlasti jätkata.
“Meil on see seni õnnestunud. Alates Coop Panga turule toomisest on Coop Pank oma turuosa kasvatanud ühe protsendi pealt ligi seitsme protsendi peale. Siit edasi kümne protsendi peale tõusmine on üsna realistlik, tehes sama head tööd, kui me seni teinud oleme,” ütles Kurtmann.
Coop hakkab investeerimisteenuseid pakkuma
Kasumi kahekordistamise sihi kohta rääkis ta, et pank keskendub Eesti turule ning nii era- kui äriklientidele, pidades enda konkurentsieeliseks mugavamaid ja kiiremaid teenuseid.
“Me saame kasvada ainult siis, kui pakume konkurentidest midagi paremini,” tõdes Kurtmann ja lisas, et panga jaoks on tähtis strateegiline koostöö Coopi kaubandusega, pakkudes ühistele klientidele soodustusi ja teenuseid.
Näitena tõi ta esile mullu välja toodud uusi pakette, kus kliendid saavad ostupreemiat selliselt, et raha kantakse otse nende pangakontole.
Coop Panga fookuses on juhatuse esimehe sõnul tuumikteenuste arendamine. Nendeks teenusteks on ärilaenud, kodulaen, tarbija finantseerimine, liising ja kindlustusmaakleri tegevus. Kui seni on pangal puudunud investeerimisteenused, siis arvestades Eesti inimeste ja ettevõtjate kasvavat huvi ja võimet investeerida, näeb Coop potentsiaali, et ka uutel teenusepakkujatel õnnestub turuosa võita.
“Me ei vaata investeerimisteenuste pakkumist millegi eraldiseisvana, vaid tunnetame, et see täiendab kõiki meie teisi teenuseid ning need moodustavad ühtse pangalahenduse terviku,” lisas Kurtmann.
Ta tõi välja, et viimase viie aasta jooksul on Coop Pank kasvatanud klientide arvu ligi kolm korda, laenumahtu üle kolme korra ja puhaskasumit ligi neli korda. Eelmisel aastal ületas Coop Panga laenumaht esimest korda kahe miljardi euro piiri.
“Kasumi kahekordistamise ambitsioon on kooskõlas panga ärimahtude kasvu ambitsiooniga. Kui me kasvataks ärimahtusid planeeritud ulatuses ja ei kasvataks kasumit, siis see tähendaks, et meie efektiivsus langeb oluliselt. Pangandus on mahuäri ja siin kasvades üldiselt efektiivsus pigem kasvab,” selgitas Kurtmann.
Coopi juhi sõnul on pangal nii ärimahtude kasvatamine kui ka kasumi kasvatamine isegi hoogsamalt viimase viie aasta jooksul väga hästi välja tulnud ja uut strateegiat kokku pannes sooviti olla ambitsioonikamad, aga samas ka realistlikud.
“Usume, et seadsime endale õiged eesmärgid: soovime kasvada kiirelt ja kasumlikult ning samas suurendada ka panga ühiskondlikku mõju,” lausus Kurtmann.
Ta lisas, et varem kasvas Coop Pank peamiselt kliendiarvule ja ärimahtude suurendamisele keskendudes, aga nüüd jälgib pank üha tähelepanelikult optimaalsust, näiteks seda, et kiire laenuportfelli kasv ei sööks ära kasumlikkust.
“Laenude väljastamine on kõigi pankade peamine ärisuund igapäevapanganduse teenuste kõrval. See, kuidas me suudame laene väljastada ja laenudelt intressitulu teenida, mõjutab oluliselt panga kasumit, ent seejuures peavad loomulikult ka panga tegevuskulud kontrolli all olema,” nentis Coop Panga juhatuse esimees.
Suuremaks muutumine aitab konkurentsis püsida
Seda, et väiksel kodumaisel pangal oleks Eesti turul raske suurte Rootsi pankadega konkureerida, Kurtmann ei arva. Ta märkis, et Eesti pankade turuosa on viimasel 15 aastal kasvanud ühelt protsendilt 30 protsendini.
“Küsimus ei ole, kas tegemist on suure või väikese pangaga, vaid kas pank põhineb kodumaisel või välismaisel kapitalil. Seda trendi arvestades puhub Coop Pangale selgelt taganttuul,” usub ta.
Kurtmanni kinnitusel on väiksel kodumaisel pangal Rootsi pankadega konkureerides mitmed eeliseid: kõik juhtimis- ja finantseerimisotsused sünnivad Eestis ja neid teevad Eesti inimesed, kes siinset turgu kõige paremini tunnevad. See annab pangale võimaluse kiiresti ja adekvaatselt turumuutustele reageerida, sest otsuseid ei pea välisriigis asuvate juhtide ja omanikega kooskõlastama.
“Mis puudutab üleüldist konkurentsi suurenemist Eesti pangandusturul, siis on see alati väga oodatud ja tervitatav ning sellest võidavad eelkõige Eesti inimesed ja ettevõtted. Näiteks kodulaenutaotlejad näevad praegu, et eri pankade pakutavad marginaalid on varasemaga võrreldes oluliselt alanenud ja erinevate pankade pakkumised muutuvad üha sarnasemaks, sageli jääb pakutud intresside erinevus lausa 0,2 protsendi sisse,” ütles Kurtmann.
Ta lisas, et tunduvalt on alanenud ka pankade teenustasude kulud ja kõigele sellele on muu hulgas aidanud kaasa pankadevahelise konkurentsi suurenemine.
Coopi senise turuosa kasvatamise põhjuseks peab Kurtmann lihtsust, kiirust ja head teenindust ja ta loodab, et neid hoides ja arendades suudetakse edasi kasvada. Samas ei saa pangajuhi sõnul öelda, et turuosa oleks võita väga lihtne, kuid tema hinnangul on Coop selleks leidnud õiged meetodid.
Ühtlasi leiab Kurtmann, et panga konkurentsivõime kasvule ajas on kaasa aidanud ka see, et nad ise on muutunud suuremaks.
“Suurema pangana saame ka suuremaid kliente finantseerida, sest see võimekus tuleneb otseselt kapitali suurusest. Veel mõne aasta eest oli meie maksimum laenukontsentratsiooni piir 15 miljoni euro kandis, praegu on see ligi 45 miljonit eurot,” sõnas ta.
Lisaks on aja jooksul ka Coop Panga enda sisendraha hind tulnud lähemale suurte konkurentide tasemele, mistõttu on pank selle juhi kinnitusel ka hinnakonkurentsis iga aastaga tugevamas seisus.