Süsteemioperaator Eleringi andmetel tarbiti Eestis mullu 8,3 teravatt-tundi elektrit ehk ühe protsendi võrra enam kui aasta varem. Eesti elektrisüsteem oli kolme teravatt-tunniga defitsidiis.
Aastal 2025 tarbiti Eestis 8,3 teravatt-tundi elektrit, mis on protsendi võrra rohkem kui 2024. aastal, näitavad Eleringi andmed.
Eesti enda elektritootmine ulatus 5,3 teravatt-tunnini, mis on ühe protsendi võrra vähem kui 2024. aastal. Seega kaeti 63 protsenti tarbimisest kodumaise tootmisega, ülejäänud 37 protsenti imporditi, märkis Elering.
Kokku jäi Eesti elektrisüsteem kolme teravatt-tunni ulatuses defitsiiti. Aastatel 2020–2025 on keskmine defitsiit olnud 2,7 teravatt-tundi aastas.
Aasta suurim tarbimine registreeriti 19. veebruaril, mil tiputarbimine ulatus 1466 megavatini. Tipukoormuste katmine sujus kogu aasta vältel plaanipäraselt, märkis Elering.
Taastuvenergiat toodeti 3,6 teravatt-tundi ehk 68 protsenti kogu toodangust. Tuuleenergia andis 1,3 teravatt-tundi (14 protsenti enam kui aasta varem) ja päikeseenergia 1,1 teravatt-tundi (12 protsenti enam).
Päikeseenergia moodustas 31 protsenti taastuvenergia kogumahust. Kuigi päikeseenergia tootmine kasvas, on kasvutempo võrreldes viimaste aastatega aeglustunud, teatas Elering.
Taastuvelektri osakaal kogutarbimises tõusis 2024. aasta 39 protsendilt 41 protsendini.
Elering ütles, et 2025. aasta näitas, et Eesti elektrisüsteem on tehniliselt usaldusväärne, kuid lähiaastate keskseks väljakutseks jääb impordist sõltuvuse vähendamine, mille saavutamiseks on Eestisse vaja juurde nii juhitavat kui ka taastuvat elektritootmist.
Eleringi mullune varustuskindluse aruanne tõi välja, et Eestil on järgmise kümne aasta jooksul vaja juurde rajada 800 kuni 1000 megavati ulatuses juhitavat elektritootmist.
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on Eesti elektrivõrk täna töökindel, kuid geopoliitilised riskid on muutnud varustuskindluse tagamise senisest keerukamaks.
“Energeetika varustuskindlus ei sõltu enam ainult ilmast ja tehnilistest riketest, vaid üha enam ka geopoliitilistest ja inimtegevusest tulenevatest riskidest. Elering keskendub nii taristu kaitsele kui ka võimekusele taastada kahjustused kiiresti. Elektri impordist sõltuvuse vähendamiseks on kriitilise tähtsusega kohapealse juhitava elektritootmise arendamine,” ütles Kilk
Elektrisüsteemi töökindlus 2025. aastal oli 99,99 protsenti ning tootmise ja tarbimise tasakaal tagati nii tavapärastes tingimustes kui ka tipukoormuse perioodidel.
Eleringi jaoks oli aasta olulisim saavutus oli Balti riikide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga. Alates 2025. aasta veebruarist vastutab Elering täielikult Eesti elektrisüsteemi sageduse ja tasakaalu eest.