Taani ja Gröönimaa vahel on endiselt vimm, mille on tekitanud Kopenhaageni aastakümneid kestnud koloniaalne käitumine, aga Alaska näitab, mis juhtuks Gröönimaaga, kui see peaks täielikult USA alla langema, kirjutab Peeter Kaldre.
Hiljutise Gröönimaa kriisi puhul võib jääda mulje, et Taani ja Gröönimaa tõusid nagu üks mees üles Donald Trumpi vastu, et too ei viiks Gröönimaad vägisi USA koosseisu. Paljuski see nii oligi, sest ühele ega teisele ei meeldinud viis, kuidas maailma suurvõim käitus. Meelde on jäänud meem, kuidas taanlased ja gröönlased koos riietavad lumememmed sõduriteks, automaat rinnal.
Samal ajal hõljub Taani ja Gröönimaa vahel endiselt vimm, mille on tekitanud Kopenhaageni aastakümneid kestnud koloniaalne käitumine.
Meenutagem, et Taani andis Gröönimaale osalise iseseisvuse (autonoomia) koos oma parlamendi ja muude kohalike võimuorganitega alles 1979. aastal. Välis- ja kaitsepoliitika jäid Taani osaks.
Saare elanikkond on 57 000, neist valdav osa põliselanikud inuitid (eskimod). Korduvalt on nad hellitatud ka mõtet, et Gröönimaa võiks iseseisvuda. Selleks annab aluse 2009. aastal Taaniga sõlmitud leping, mille kohaselt see variant on võimalik pärast referendumi läbiviimist.
Võib muidugi küsida, kuidas nii väikese rahvaarvuga riik suudab end ülal pidada, kuid näiteks Liechtensteinis ja San Marinos on veelgi vähem inimesi. Tõsi, need riigid on territooriumilt tillukesed. Aga ikkagi.
See kõik on siiski tuleviku muusika. Praegu maksab Taani Gröönimaale 500 miljonit eurot aastas, võimaldades seal pakkuda tasuta haridust ja arstiabi.
Spiraaliskandaal
Kahe maa suhete valusaim küsimus on see, kuidas taanlased on gröönlasi viimaste aastakümnete jooksul kohelnud. Pehmelt öeldes on neid peetud nn teise sordi inimesteks, kuid saare endine peaminister Múte B. Egede on seda nimetanud lausa genotsiidiks.
“1960. aastatest alates kuni 1991. aastani välja paigaldati tüdrukutele sunniviisiliselt rasestumisvastased spiraalid.”
Markantsemateks näideteks peetakse seda, kuidas tuhandeid grööni lapsi (arvestuslikult 9000) veeti Taani erikoolidesse, et neist “õigeid” taanlasi kasvatada. Veelgi karmim oli poliitika, kus 1960. aastatest alates kuni 1991. aastani välja paigaldati tüdrukutele sunniviisiliselt rasestumisvastased spiraalid. Hinnanguliselt oli neid tüdrukuid umbes 4500 ja see viis Gröönimaa rahvaarvu kasvu märgatava pidurdumiseni.
Selline allasurumine on osaliselt põhjustanud ka kohaliku rahva depressiivsuse, millest annab märku alkoholismi kõrge tase. On tuvastatud, et umbes pooled inimesed on lapsepõlves kannatanud koduste alkoholiprobleemide tõttu.
Sellised asjad ei unune kergelt. Tõsi, nüüd on Kopenhaagen selle kõige pärast vabandanud ning moodustatud on nn leppimisfond, millest võib igale kannatanule maksta 40 200 eurot.
Ohtlikud näited
See, kuidas koloniaalvõimud on oma võimu all olevaid ülemererahvaid kohelnud, on muidugi omaette teema. Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland, Belgia, Venemaa ja ka Taani. Miljonid inimesed viidi lihtsalt orjusesse või halvemal juhul tapeti aeg-ajalt puhkenud ülestõusudes. Selles mõttes on Gröönimaa muidugi “kergelt pääsenud”.
Kõigile peaks teada olema, milline saatus tabas indiaanlasi Ameerikas. Nõukogude Liidu ja nüüd Venemaa käitumine Siberis ja Kaug-Idas on viinud kümnete rahvaste sundassimileerimiseni. Kui Nõukogude Liit oleks jäänud püsima, oleks sama juhtunud ka meiega. 1980. aastate alguse jõhker venestamispoliitika poleks muule ruumi jätnud.
Alaska näitab, mis juhtuks Gröönimaaga, kui see peaks täielikult USA alla langema. Kohalikud inuitid on peaaegu ameeriklasteks tehtud.
Seega on võimalikult heade suhete hoidmine Taaniga Gröönimaale eluliselt tähtis, isegi pärast võimalikku iseseisvumist. On mõttekoht, kas pärast ameeriklaste ränka survet Gröönimaa omandamiseks riskitakse iseseisvumisega.