Väljaanne reastas viis inimest, kelle tööd peetakse Bürsselis kõige raskemaks. Lisaks Kallasele on nende seas NATO peasekretär Mark Rutte, Euroopa Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho, Ungari suursaadik Bálint Ódor ning Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Maroš Šefčovič.
Välispoliitika kõrge esindaja puhul toodi välja, et 2010. aastal loodud Euroopa välisteenistuse (EEAS) juhi töö on alati olnud keeruline, sest liikmesriigid, eriti suurriigid, soovivad välispoliitikat ise tüürida.
Ametnike sõnul olid juba endise kõrge välisesindaja Josep Borrelli ja von der Leyeni suhted väga halvad, kuid Kallase puhul on olukord veelgi hullem.
Väljanne kirjeldas, kuidas Kallaselt võeti mullu vastutus Vahemere piirkonna eest, kuna Euroopa Komisjon moodustas Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna peadirektoraadi (DG MENA). Ühtlasi on komisjon aktiivselt töötanud selle kallal, et vähendada välisteenistuse personali.
Vastuhakkamiseks üritas Kallas ametisse nimetada von der Leyeni eelkäija Jean-Claude Junckeri kardetud endist kantseleiülemat Martin Selmayri. Temast pidanuks saama välisteenistuse asepeasekretär, kuid von der Leyeni kantselei blokeeris selle sammu.
Üks kõrge ametnik rääkis Politicole, et Kallas „kurdab eraviisiliselt, kuidas [von der Leyen] on diktaator, kuid ei saa selle osas suurt midagi ette võtta.“
Väljaanne selgitas, et Kallas on pärit väikesest Eestist ning tema kodupartei (Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus, ALDE) on samuti väike, mis muudab tema positsiooni veelgi nõrgemaks kui Borrellil, kes oli Hispaaniast pärit sotsialist.