Ajakirjanik Astrid Kannel ja režissöör Rauno Viltrop olid möödunud nädalal Gröönimaa pealinnas Nuukis ning veendusid, et kohalike inimeste usaldus USA presidendi Donald Trumpi vastu on saanud ilmselt parandamatult kannatada. Nad tegid loo, mis mulje jättis neile Nuuk linnana.
Väike, kuid suurena mõjuv. Moodne, skandinaavialik. Peamine sissetulekuallikas – kala ja krevetid. Ka Taani subsiidiumid. 20 000 elanikku. Gröönimaa jaguneb viieks omavalitsuseks. Pealinn Nuuk kuulub neist suurimasse.
“Meie omavalitsus on palju suurem kui Nuuk,” ütles Nuuki linnapea Avaraaq Olsen. “Meie alla kuulub ka Ida-Gröönimaa, meie alla kuuluvad ka mõned linnad läänerannikul ja meie omavalitsus on maailma suurim geograafiliselt. Me oleme Prantsusmaa suurune.”
“Meie eelarve ei ole mõeldud vaid Nuukile. Suurimad probleemid meie omavalitsuses on seotud elamispinnaga. Pn ka erinevat sorti sotsiaalsed probleeme. Meil on kodutud, alkoholism, nagu ka paljudes teistes linnades maailmas, ja teistes meie omavalitsuse piirkondades on tööpuudus,” sõnas ta.
Kes seadustega tõsisemalt pahuksisse lähevad, võivad sattuda lennuvälja lähedal asuvasse Nuuki vanglasse, vaateks kongi aknast imelised mäed.
Väga omapärase vaatepildina püüavad mitmel pool linnas pilku omapärased kalmistud, kus on valged ristid reas nagu tinasõdurid.
Öösel on kalmistu tuledes, värava kohal ripub rammus Suur Vanker.
Moodsate majade vahel turritavad natuke naljakad rohelised, üksjagu räsitud, nummerdatud kuudid. Iisraelis on sellised putkad varjendid, siin aga on tegemist bussipeatuse paviljoniga.
Ja kui siis täitsa ootamatult kõlab ka Nuukis õhuhäire, tekib küsimus, kus siis need päris varjendid siin on.
“Kui see oli kell 12, siis see oli proov. Nad teevad seda igal kolmapäeval. Kell 12 nad testivad seda, et olla kindlad, et see töötab,” ütles Nuuki elanik Emil ning tõdes, et enamusel inimestest varjendeid ilmselt ei ole.
Mida omavalitsus ütleb, kuidas võimalikuks ohuks valmistuda?
“Esiteks tuleb koguda varusid, püsida ohu korral kodus, mitte minna kusagile,” ütles Shan, võõrtööline Taist.
USA president Donald Trumpist on saanud Gröönimaal kurjuse sümbol.
“Ta ei meeldi meile ja me ei pea temast üldse rääkima. Me peame rääkima iseendast, kuidas me oleme uhked oma kultuuri üle, kes me oleme – milleks on armastus, headus, me ei pea kulutama oma energiat tema peale. See on minu arvamus,” ütles Nuuki elanik Avaraaq.
“Ma arvan, et ta on idioot. See on hullumeelne olukord, kus me praegu oleme, ta tahab osta Gröönimaad. See on rumal, ma ei usu, et see on võimalik. Sa ei saa riiki osta,” ütles Emil.
Tegelikult ei saa ka kohalikud Gröönimaal maad osta.
“Igaühel on juurdepääs maale, see on midagi sellist, mis on siinsetele inimestele väga tähtis. Siinses kultuuris on oluline, et sa võid käia igal pool ja see on jagatud ressurss. Sa saad loa omavalitsuselt kasutada maad, kus on su maja, paat või kus sa pargid oma konteinerit. Kui sul on väike hütt fjordis, peab sul selleks olema luba, et see seal püsti panna, aga sa ei oma maad,” rääkis Gröönimaa ettevõtjate liidu direktor Christian Keldsen.
Jahipidamistraditsiooniga Gröönimaal on peaaegu igal inimesel kodus relv. Koolitulistamisi pole kusjuures olnud ühtegi.
“Nagu nad ütlevad, igal majapidamisel on üks või kaks vintpüssi, seda ma tean. Mõnedel mu sõpradel on need pandud nähtavale kohale. Kui ma selle kohta uurin, siis nad ütlevad, et ära muretse, laua all on kuul valmis,” rääkis Shan.
Ja muidugi on Gröönimaa hingematvalt ilus. Tee Nuuki lähedal viib kohta nimega maailma lõpp ja seal lähedal on taanlaste sõjaväebaas.
Nuuki elanik Amalie ütles, et tunneb end turvaliselt. “Ei suuda Taani mind kaitsta ega Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia või Venemaa, Jaapan, Hiina ja nii edasi. Nad ei saa seda teha paremini kui Jeesus Kristus, Jumala poeg,” sõnas ta.