Tallinna linn ei ehita rattateid Narva maantee lõigul Pronksi tänava ja Russalka ristmiku vahel ega Liivalaia tänaval. Esimese puhul ei soovi linnavõim rattateed autotee arvelt, teisel juhul oleks eeldus olnud trammitee, mida aga ei tule.
Tallinna linnavalitsus ei plaani Narva maantee rattatee lõiku ehitada, kuna sellisel juhul oleks seal tulnud vähendada sõiduradasid, selgitas Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. Jalgrattatee pidi ehitatama Narva maantee sõiduradadele ning see pidi ühendama Metodisti kiriku ja Russalka ristmiku.
“Ja peab tõdema, et Narva maantee kasutus on ikka jätkuvalt pärast Reidi tee ehitust suur ja see ikkagi käesolevale linnavalitsusele ei ole aktsepteeritav lahendus,” rääkis Järvan.
Liivalaia tänava rattatee projekteerimine oleks eeldanud ka trammitee ehitamist, mida praegune linnavalitsus ei soovinud. Eraldiseisvalt pole Järvani sõnul võimalik jalgrattateed ehitada, sest need Euroopa Liidu toetusrahad olid mõeldud trammitee ehitamiseks.
Mis saab toetusrahadest edasi, on Järvani sõnul praegu veel lahtine.
“Samal ajal on ka arutelu all kindlasti Pärnu maantee rattatee, mis on välisrahastusega projekt, kuid seal peab tõdema, et eeskätt just selle alguskoht Vabaduse väljakult alates mööda Pärnu maanteed linnast väljuval suunal on väljakutse, tõsine väljakutse, kuna tänavaruum on seal väga kitsas,” ütles Järvan.
Järvani sõnul on Tehnika tänavale oodata ligikaudu kolm kilomeetrit rattateed, mis tuleb raudteetammi kõrvale. Nii ei takista see mootorsõidukeid, lisas ta.
Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Madle Lippus ütles, et kuna nii Liivalaia kui ka Narva maantee jalgrattateede jaoks oleks saanud kasutada EL-i rahasid, oleksid linna enda kulud olnud selle võrra palju väiksemad.
“Selleks, et neid saaks kasutada, tuleb need projektid kooskõlastada kliimaministeeriumiga, need peavad läbima hindamise, saama heakskiidu ka kliimaministeeriumilt, mis tähendab, et kui nendega edasi ei minda, aga ei pakuta ka välja alternatiive, mis seal praegu tehtud ei ole, siis tõenäosus, et on aega neid ellu viia, on minimaalne,” selgitas Lippus.
Praegu hakatakse koostama Tehnika tänava rattateede projekteerimise tingimusi, ütles Lippus. Ta lisas, et Pärnu maantee rattateede ehituse arutelud veel käivad.
Linnalise liikumisruumi ekspert Tõnis Savi ütles, et rattateid on vaja selleks, et Eesti ühiskonnas rattakasutuse potentsiaali avada.
“Tundub, et hetkel kasutatakse mugavalt ära kõige väiksemat liiklejate rühma, kelle peale näpuga näidata ja kelle ruumilise kvaliteedi osas kõige kiiremini järeleandmisi teha. Kui me vaatame, kes sellest kõige rohkem kahju saab, siis see lõpuks on see inimene, kes peab ja on sunnitud autoga liikuma,” lausus Savi.
Kõige olulisem on Savi sõnul pakkuda autojuhtidele alternatiivi. Ta lisas, et kui seda ei tehta, siis on ühel hetkel autosid liiga palju.
“Me võime teinekord tänava ääres vaadata ja mõelda, et kas me saaksime igale kümnendale või kahekümnendale inimesele pakkuda alternatiivset liikumisviisi või mitte. Ma julgen väita, et saab,” ütles Savi.
Savi sõnul pole linnal head plaani, kuidas autostumise taset ohjata.