Kliimaministeeriumi ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vahel jätkuvad arutelud angerjavarude kaitse üle, kus põrkuvad keskkonnakaitselised eesmärgid ja kohalike kalurite majandushuvid.
Maaülikooli kalateadlase Ain Järvalti andmetel asustatakse igal aastal umbes 1,3 miljonit ehk 366 kilo klaasangerjat. Viimase kolme aasta angerjasaak on olnud umbes 50 tonni ehk 100 000 angerjat ning väljapüük moodustab asustatute hulgast alla kümnendiku.
Teadlane esitas riigikogu maaelukomisjonis seisukoha, et Euroopas rakendatud angerja kaitsemeetmed on olnud seni pigem kosmeetilised ja tõhus kaitse eeldab eelkõige salakaubanduse tõkestamist ja elupaikade taastamist.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse osakonna nõunik Timo Kark kinnitas, et ministeerium lähtub eelkõige liigikaitse seisukohast.
“Me vaatame liikide seisundit eelkõige selle järgi, milline on populatsioonide seisund, aga ka, et millised on näiteks rahvusvahelised kokkulepped. Angerja puhul kindlasti tasub ka vaadata laiemat pilti, et kuidas teised liikmesriigid teda kaitsevad,” selgitas Kark.
Ametniku sõnul käib praegu laiem protsess, mille käigus vaadatakse üle kõikide kaitseliikide kategooriad. Angerjas praegu Eestis kaitse all ei ole, aga Kargu sõnul vaadatakse ka see hinnang üle, sest angerja arvukus ja populatsioon on tugevas languses.
Praegu ei ole kliimaministeerium kujundanud veel lõplikku seisukohta, kuna see protsess on veel pooleli. Ühtlasi oodatakse keskkonnaametist ettepanekuid ja lõplikku nimekirja, kuidas ja milliseid liike tuleks muuta.
Kark märkis, et kuigi regionaal- ja põllumajandusministeerium on pakkunud välja leebemaid kaitsemeetmeid, ei ole need veel kinnitust leidnud. Ta lisas, et kindlasti saaks juba midagi angerjate hüvanguks ära teha.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude valdkonna juht Herki Tuus tõi komisjonis välja, et nende eesmärk on koostada täiendav kaitsemeetmete pakett just selleks, et vältida angerja looduskaitse alla võtmist. Võimalikud meetmed on näiteks ajalise püügipiirangu pikendamine, õngejadade keelustamine, alammõõdu ühtlustamine ja kalakasvatustele asustamiskohustuse seadmine.
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse hinnangul ei muuda Eesti-sisene keeld suures plaanis midagi, kuna suures pildis on peamine probleem salakaubandus ja siinsed püügimahud on Euroopa võrdluses pigem marginaalsed.
“Tuleks vaadata üle veel võimalikke täiendavaid meetmeid kuni selleni välja, et miks mitte asustada näiteks poolteist või kaks korda rohkem, kui seda praegu tehakse, nii et seal on erinevaid võimalusi selleks, kuidas Eesti vaatest seda asja paremaks teha,” rääkis Kruuse.
Küsimusele, kas asustamise suurendamiseks raha on, vastas Kruuse, et seda peab aruteludel otsustama. “Ka kalamehed on erinevates aruteluetappides välja näidanud, et nad oleksid valmis ka võib-olla rohkem panustama,” lisas Kruuse.
Maaelukomisjon jälgib ministeeriumidevaheliste läbirääkimiste kulgu ning plaanib teemat edasi arutada, et vältida kalurite sotsiaalmajanduslikku hääbumist olukorras, kus probleemi kese asub väljaspool Eestit.