Elektrihind oli esmaspäeval Eestis selle aasta kõrgeimal tasemel, ulatudes tipphetkel 505 euroni megavatt-tunnist. Kõrge elektrihind peaks praegustel andmetel püsima nädala lõpuni.
Elektrihinna lööb üles külm ilm ja sellega kaasnev kõrge tarbimine. Lisaks ka tuuletu ilm. Hind ei ole kõrge ainult Eestis, vaid ka Leedus ja Soomes, kus on palju tuuleelektrijaamasid.
Baltic Energy Partners juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul ei ole Eestis piisavalt tootmisvõimsusi.
“Täna on meie hinnad veel kõrgemad kui mujal. Meil ei ole piisavalt tootmisvõimsusi – väljas on Auvere ja piiratud on ka Eesti [elektrijaama] kaheksanda ploki tootmine. Ka nende mõju on kahtlemata selles hinnas,” ütles Allikson.
Ta märkis, et kui põlevkivijaamad täismahus töötaksid, oleks elektrihind madalam.
“Eestis on oodatud justkui põlevkivijaamade saadaval olekut tuhande megavati mahus, aga hetkel on neid töötamas natukene üle poole tuhande megavati. Kui need kõik töötaksid, siis kindlasti hind oleks mõnevõrra madalam,” lausus Allikson.
Enefiti energiakaubanduse juhi kohusetäitja Tiit Hõbejõgi märkis, et kõik juhitavad võimsused on praegu pakkumistega väljas.
“Eestis on kõik juhitavad võimsused, mis on töökorras, pidevalt pakkumisega väljas. Täna on meil väga mitu elektrijaamaplokki töös nii Balti elektrijaamas kui Eesti elektrijaamas. Kõik, mis võimaldab hinda alla tuua, on töös,” lausus Hõbejõgi.
“Kaks kõige vanemat plokki täna ei tööta ja seda seetõttu, et nad ei mahtunud turule. Pakkumistena on nad pidevalt väljas, selle taha ei jää,” lisas ta.
Vanade jaamade käivitamine ei oleks praeguse elektrihinna juures lahendus, sest see ei tooks hinda alla.
“Nende jaamade põhiline probleem on see, et nende enda kütusekulu on väga suur ja hästi kallis. Selleks et neid käima panna, et nad oleksid kasumlikud tootjale, peab neid suutma käimas hoida pikemat perioodi. Aga need praeguse elektrituru hinnad on hästi hüplikud. Ühel hetkel on hind kallis, teisel odav, ja selliste lühikeste sutsude jaoks need jaamad ei sobi,” rääkis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.
Eleringi andmetel tarbiti mullu Eestis kokku 8,3 teravatt-tundi elektrit ehk ühe protsendi võrra enam kui aasta varem. Kodumaise tootmisega kaeti 63 protsenti tarbimisest ja kolme teravatt-tunni ulatuses jäi Eesti elektrisüsteem defitsiiti.
“Kui me vaatame pikemat aega ette, siis Eestisse tegelikult oleks just selliste perioodide jaoks vaja rohkem salvestusvõimsusi või sinna lisaks ka näiteks gaasi peal töötavaid elektrijaamasid, mis on hästi kiiresti käivitatavad ja mille kulu ei ole väga suur võrreldes praeguste tipuhindadega,” rääkis Kilk
Enefiti energiakaubanduse juht Hõbejõgi märkis, et kuna külmad ilmad püsivad, siis säilib ka kõrge elektrihind nädala lõpuni.
“Nädala teisest poolest, neljapäevast võiks tuuleolud juba paraneda, tuuletoodang oluliselt Baltikumis tõusta ja siis mõnevõrra ka hind alla liikuda,” lisas ta.