Arktikas on alanud uus ajajärk, kus seni haruldased ilmastikuäärmused on muutunud sagedaseks ja laiaulatuslikuks. See mõjutab otseselt sealset taimestikku, loomi ja elanikke, kirjutavad teadlased värskes uuringus.
Ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus märgivad teadlased, et kui varem esines äärmuslikke ilmastikunähtusi Arktikas pigem episoodiliselt, siis nüüd on need muutunud piirkonna elu tavapäraseks osaks. Näiteks vaevavad piirkonda lühiajalised kuumalained, põuad ja talvised vihmasajud. Need muutused mõjutavad otseselt nii kohalikku taimestikku, loomastikku kui ka elanikke, vahendab Science Alert.
Sheffieldi ülikooli ökoloog Gareth Phoenixi sõnul on olukord tõsine: “Meie uurimistöö kohaselt on ilmastikuäärmuste sagedus Arktikas järsult kasvanud”. Phoenix selgitas, et umbes kolmandikku kogu piirkonnast on sellised nähtused hakanud kimbutama alles hiljuti, mis viitab uue ajajärgu algusele. Põhjamaa taimed ja loomad pole aga uuteks oludeks valmis.
Tulipunktid
Teadustöö tarbeks analüüsis uurimisrühm enam kui 70 aasta vältel kogutud andmeid, keskendudes peamiselt just lühiajalistele ilmastikunähtustele, mis kuu keskmistes näitajates sageli ei kajastu. Selgus, et viimase 30 aasta jooksul on äärmuslikud olud levinud piirkondadesse, kus teadlased neid varem ei täheldanud. Eriti selgelt joonistus see välja Kesk-Siberis, Skandinaavia lääneosas ja Gröönimaa rannikul.
Üheks tõsisemaks muutuseks peavad teadlased lumele sadavat vihma. Soojeneva kliima tõttu tekkinud vihm moodustab maapinnale jääkooriku, mis muudab loomadele toidu kättesaamatuks. See mõjutab rängalt näiteks põhjapõtru, kes ei pääse enam samblikke sööma.
Eksperdid nimetavad sääraseid protsesse laiemalt nn Arktika pruunistumiseks. Uuringus kirjeldatud ilmastikuäärmused ongi peamised taimkatte kadumise põhjustajad. Helsingi ülikooli geoteadlase Miska Luoto sõnul puutuvad Arktika ökosüsteemid üha sagedamini kokku tingimustega, mida seal varem esinenud pole. Tema hinnangul võivad muutustel olla põhjapoolse looduse jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed.
Mõju kogu planeedile
Soome Meteoroloogiainstituudi kliimateadlane Juha Aalto tõi välja, et aastaaegade vaheldumine, sealhulgas taimekasvuperioodi pikkus ja lumeolud, on piirkonna ökosüsteemi jaoks võtmetähtsusega. Need tegurid määravad ära põhjamaiste liikide ellujäämise võimalused.
Lisaks kohalikele liikidele ohustavad muutused kogu planeedi kliimat. Tundra igikeltsa sulamine ja merejää kadu häirivad Arktika süsinikuringet, mis võib üleilmset soojenemist veelgi kiirendada. Teadlased plaanivad jätkata täpsemate andmete kogumist, et mõista toimuva sügavust ja ulatust. Käesolev uuring on järjekordne kinnitus, et Arktika soojeneb ülejäänud maailmast oluliselt kiiremini.