Väljaandega rääkinud eksperdid lükkavad tagasi väited, et EL-i digimäärused on loodud sõnavabaduse lämmatamiseks. Nende sõnul püüavad EL ja riikide valitsused luua raamistikke kahjuliku sisu – alates seksuaalsest väärkohtlemisest kuni desinformatsioonini – vastu võitlemiseks koostöös platvormipakkujatega.
“Venemaa propaganda kujutab kõiki desinformatsioonivastaseid pingutusi ohuna sõnavabadusele,” ütles Euroopa hübriidohtudega võitlemise oivakeskuse desinformatsiooniekspert Jakub Kalensky. Ta lisas, et Euroopa tegevust ei saa võrrelda Kremli igapäevase infovägivallaga omaenda elanikkonna ja okupeeritud Ukraina alade elanikkonna vastu.
Viimane Moskva propagandakampaania oli suunatud Ühendkuningriigi ja EL-i püüdlustele reguleerida X-i (endine Twitter), isegi kui platvorm on Venemaal blokeeritud nagu ka Facebook, Instagram ja mitu muud ühismeediakeskkonda.
Briti uurimine X-i suhtes
Moskva mitteametlik majandussaadik USA-s Kirill Dmitrijev on süüdistanud Ühendkuningriigi peaministrit Keir Starmerit miljardär Muski platvormi blokeerimise katses, nimetades Suurbritannia juhti tsensoriks.
Tegelikkuses algatas Briti meediaregulaator Ofcom X-i suhtes uurimise mure tõttu, et sellega seotud tehisintellekti Grok abil loodud seksualiseeritud pildid, sealhulgas lastest, võivad rikkuda Briti seadusi.
Rikkumise korral on X kohustatud astuma samme Ühendkuningriigi seaduste järgimiseks või tuleb tal trahvi maksta. Ofcomi teatel saab regulaator paluda kohtul blokeerida juurdepääs saidile või kohustada reklaamijaid lõpetama oma teenuste pakkumine seal ainult kõige tõsisemate rikkumiste korral.
14. jaanuaril teatas Starmer, et X nõustus Briti seadusi järgima.
Dmitrijevi retoorika näis olevat suunatud USA konservatiivsele publikule ja selles mõistis ta hukka Ühendkuningriigi “süvariigi” ja kirjeldades Starmerit kui Trumpi-vastast ja woke-poliitikut, kes sarnaneb Donald Trumpile 2024. aasta valimistel alla jäänud demokraatide kandidaadi Kamala Harrisega.
Veebipõhiseid mõjutusoperatsioone ja desinformatsiooni jälgiva andmeanalüüsi ettevõtte LetsData desinformatsiooni jälgimise meeskond ütles, et venekeelsete Telegrami kanalite ja X-i pahatahtlikud kontod on seda narratiivi tugevalt toetanud, võimendades Muski kriitikat Ühendkuningriigi suunas, mis tema sõnul on fašistlik riik ja vanglamaa.
LetsData andmetel süüdistavad narratiivi levitajad – kes tegutsevad ka mitmes Euroopa riigis – Ühendkuningriiki ja EL-i tsensuuris, kuna nad vaigistavad kriitikuid, täpsemalt Vene-meelseid hääli.
Sõnavabadus Euroopas
Vene propaganda on kasutanud sarnast taktikat ka Euroopa Liidus, süüdistades blokki tsensuuris sotsiaalmeedia, eriti tema püüdlustes X-is toimuvat reguleerida.
Dmitrijev süüdistas Brüsselit mitte ainult vandenõus koos Londoniga X-i keelamiseks. Tema ja Venemaa propagandakanalid tormasid Muski kaitsele, kui X-ile määrati läbipaistvusrikkumiste eest 120 miljoni euro (140 miljoni dollari) suurune trahv.
Euroopa Komisjon trahvis X-i oma digiteenuste määrusele (DSA) viidates muuhulgas kinnitatud kasutajate siniste linnukeste petliku kasutamise ja läbipaistvuse puudumise eest
Trahv võeti Trumpi administratsiooni poolt vastu pahameelega ja isegi karistati endist Euroopa Komisjoni volinikku Thierry Bretoni kui DSA peamist kavandajat selle eest, mida nad nimetasid tsensuuriks.
Musk vastas trahvile üleskutsega Euroopa Liidu laialisaatmisele, millele avaldas kiiresti toetust Vene propagandakanal RT (varasema nimega Russia Today – toim.), nimetades EL-i bürokraatlikuks koletiseks, mis püüab oma tahet sotsiaalmeediaettevõtetele peale suruda.
Kalensky nimetas seda, et sellist narratiivi kordavad ka lääne poliitikud ja otsustajad, nimelt USA administratsioon, Venemaa suureks eduks.
Tema sõnul hirmutab selline kampaania ka neid poliitikakujundajaid ja otsustajaid, kes peaksid vastutama desinformatsiooni-vastase võitluse eest, kes kardavad rünnakuid sõnavabaduse piiramise ettekäändel.
“Venemaa jaoks on see üsna tõenäoliselt viimase enam kui kümne aasta edukaim desinformatsioonikampaania,” ütles Kalensky The Kyiv Independentile.
ELi õigusaktide selgitus
EL-i digiteenuste määrus, mis on 2022. aastal kehtestatud eeskirjade kogum sisu modereerimise ja platvormi läbipaistvuse tagamiseks, on varemgi Venemaa propaganda ja Moskvaga seotud tegelaste sihtmärgiks sattunud. Dubais elav ja populaarse rakenduse Telegram, mida peetakse seotuks ka Venemaa luurega, asutaja Pavel Durov ütles, et EL on muutumas digitaalseks gulagiks, kus juhid vaigistavad opositsiooni tema sõnul “tsensuuri (DSA) ja massilise jälgimise (Chat Control) abil”.
Hamburgis asuva Hans-Bredow-Instituudi Leibnizi Meediauuringute Instituudi direktor Wolfgang Schulz ütleb, et kuigi DSA-d kritiseeritakse paljuski õigustatult, põhineb selle kujutamine tsensuurimasinana kas selle fundamentaalsel mittemõistmisel või tahtlikul propagandal.
Digiteenuste määrus ise ei määratle, mis loetakse ebaseaduslikuks sisuks – selle otsustavad riikide valitsused, ütles meediaõiguse ekspert ajalehele Kyiv Independent.
“Määrus nõuab, et platvormid looksid tõhusad kaebuste esitamise ja teavitusmehhanismid ebaseadusliku sisu kohta käivate teadete menetlemiseks, tagaksid läbipaistvuskohustuste täitmise ja hindaksid oma teenustest tulenevaid süsteemseid riske,” selgitas ta.
Digiteenuste määrusest eraldi seisev ja alles kavas olev EL-i õigusakt on nn vestluste kontroll (Chat Control) ehk laste seksuaalse väärkohtlemise regulatsioon (Child Sexual Abuse Regulation, CSAR), mille tuliselt arutatakse ja mis käsitleb laste seksuaalse väärkohtlemise materjali tuvastamist digitaalsete platvormide jälgimise abil. Ettepanek, mida pole veel vastu võetud, on EL-is kriitikat saanud ja selle kõige vastuolulisemad aspektid sõnumisiderakenduste jälgimise osas jäeti eelmisel aastal kõrvale.
Venemaa – sõnavabaduse eest võitleja välismaal, tsensor kodus
Teravas vastuolus tema süüdistustega Euroopa vastu säilitab Venemaa ise range kontrolli oma inforuumi üle, rookides sellest välja seda, mida ta nimetab Ukraina sõja kohta ebaseaduslikuks sisuks ja valeuudisteks.
Sõnavabaduse mahasurumine on alates täiemahulise sissetungi algusest kiirenenud, kusjuures sõltumatu meedia on suures osas välja tõrjutud ja tembeldatud ekstremistlikuks ja välisagentideks.
Meediavabaduse kaitse organisatsiooni Piirideta Reporterid 2025. aasta sõnavabaduse indeks annab Venemaale 180 vaadeldud riigi seas 171. koha, mis on langus võrreldes eelmise aasta 162. kohaga.
Twitter, Facebook ja Instagram on alates 2022. aastast Venemaal blokeeritud, kusjuures Meta – Facebooki ja Instagrami emaettevõte – on tembeldatud ekstremistlikuks organisatsiooniks. Venemaal asuvad kasutajad peavad nendele platvormidele juurdepääsuks pöörduma VPN-teenuste poole.
Paradoksaalsel kombel, samal ajal kui Dmitrijev pilkab Ühendkuningriiki väidetava X-i keelustamise katse pärast, viitab tema profiiliinfo sellele, et ta postitab samas keskkonnas Prantsuse VPN-i abil.
Venemaa föderaalne tsensor Roskomnadzor kinnitas 2025. aasta veebruaris, et ei näe põhjust X-ile seatud piirangute tühistamiseks, hoolimata putinistliku ideoloogi Aleksandr Dugini ja teiste väidetest, et platvorm on uue omaniku all läbi teinud muutusi.
Venemaa võimud jätkavad ülejäänud digitaalse meedia platvormide piiramist. YouTube on alates 2024. aastast piiratud, kõned Meta WhatsAppi ja Telegrami kaudu on piiratud ning laual on WhatsAppi täielik keelustamine.
Selle asemel reklaamib Moskva platvorme, mille üle tal on tihe kontroll, näiteks VKontakte või videoplatvorm Rutube.
“Seetõttu ei saa Venemaad pidada sõnavabaduse kaitsjaks; seetõttu tuleks kõiki nende väiteid sõnavabaduse kohta vaadata skeptiliselt,” ütles LetsData ohuluure direktor Roman Osadchuk.