Sadrak lisas, et tema jaoks on töös kõige keerulisem hetk see, kui ta ei saa patsienti aidata – kas patsient pole veel nõus abi vastu võtma või on riiklikud takistused tervishoiusüsteemis, mille tõttu võib hilineda nii diagnoos kui ravi.
“Rasketest olukordades aitab mind kolleegidega rääkimine, olukorra analüüsimine,” lausus Sadrak. “Nende patsientide puhul, kes abi veel ei taha või probleeme eitavad, lepin tõsiasjaga, et äkki pole veel õige aeg. Minu uks on nende jaoks lahti ja inimene saab alati tagasi tulla.”
Arsti elukutse valis Sadrak aga seetõttu, et tal on alati olnud soov teisi aidata, õpetada ja ise õppida.
“Sadrak on kogu aeg võidelnud selle eest, et arstiabi oleks kiiresti kättesaadav ja kvaliteetne, samuti on ta andnud suure panuse perearstide töökorralduse paremaks muutmiseks ning on eestkõneleja, kui midagi saaks teha veelgi paremini või kui midagi on väga valesti. Tal on alati julgus väljendada oma arvamust,” tõi aasta arsti žüriitöös osalenud Eesti Tervise Fondi juhataja dr Eero Merilind esile. “Patsiendid aga iseloomustavad teda kui südamlikku ja head arsti, kes süveneb põhjalikult inimese muredesse.”
Aasta arsti aitasid valida www.arst.ee lugejad ning lõpliku valiku tegi esitatud kandidaatide sest žürii, kuhu kuulusid perearst ja riigikogu liige Eero Merilind, Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa ning sotsiaalminister Karmen Joller. Tänavu valiti Eesti aasta arsti juba 24. korda.
SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.