Iseseisvuse väljak Kiievis, 24.01.2026 Foto: Scanpix

Mõttekoja Quincy Institute’i teadur Zachary Paikin kirjutab Politicos, et Euroopa Liit peab leppima Ukrainas Donald Trumpi rahuga, muidu minetab see viimasedki tõsiseltvõetavuse kübemed. 

Süvariigi häälekandja Politico avaldas 19. jaanuaril Avatud Ühiskonna-, Fordi- ja Rockefelleri- jne sihtasutuste poolt mahitatud mõttekoja Quincy Institute for Responsible Statecraft (Quincy’i Vastutustundliku Riigikunsti Instituut*) Suure Strateegia Programmi teaduri Paikini arvamusloo “Trumpi kompromissrahu Ukrainas on Euroopa jaoks strateegiline võimalus”. 

Jutt algab tõdemusega: “Suutmata mõigata, millest on ajendatud Ameerika Ühendriikide poolsed Venemaa suhete lähtestamise püüdlused, riskib Euroopa [Liit] enda üleilmse tõsiseltvõetavusega.”  

Paikini sõnul pole Euroopa Liit maailmapoliitika muutustest pea midagi õppinud. Kui kuus aastat tagasi kuulutas toonane Euroopa Liidu kõrge esindaja Joseph Borell, et riikide “blokk peab õppima rääkima jõu keeles” (language of power), siis täna, “tektooniliste maailmapoliitika muutuste ajal”, ei paista seda õppmist mitte kusagilt.

Euroopa Liidu lähenemine Venemaa poolsele Ukraina ründamisele on alati olnud normatiivne.

Teaduri arvates on Liidu lähenemine Venemaa poolsele Ukraina ründamisele alati olnud normatiivne*, millega välditakse kõiki, nii Moskvale kui Euroopa Liidule vastuvõetavate, järeleandmiste tegemise ja vastasseisu lahendamise võimalusi. Liit sõltub julgeolekus ühe enam Ühendriikidest ja Donald Trumpi Valgesse Majja tagasipöördumise järel on Euroopa Liit muutunud ainult jõuetumaks.

Liit riskib Paikini hinnangul, hoolimata selle võidurelvastumise üritusest, strateegilisse suluseisu jäämisega. “Täna on väga vähe neid, kes leiavad, et Ukraina NATO püüdlused oleksid püha osa “reeglitepõhisest maailmakorrast” – seda eriti ajal kui Euroopa Liit on valmis Venezuela ja Iraani ründamise kaastekstis mängima rahvusvahelise õigusega kiiret ja lõtva mängu.” 

Trump teeb kiireid liigutusi, mille eesmärgiks on suurte võimude suhete lähtestamine.

Liberaalne lääs on arvanud mõttekodalase sõnul kolm aastakümmet ekslikult, et selle eelistatud normid ja põhimõtted suudavad ühepoolselt seada paika maailmakorra kontuurid. Trump seevastu teeb kiireid liigutusi, mille eesmärgiks on suurte võimude suhete lähtestamine. “Venezuela ja Gröönimaaga soovib ta ümber kirjutada reeglid, mis Ameerika Ühendriikide tagahoovis seni kehtisid.”

Paikini arvates on sellise lähenemise taga arusaamine, et Washington ja selle liitlased pole enam võimelised ühepoolselt määrama, kuidas maailmapoliitika peaks välja nägema. Milleks omakorda on vaja vältida olukorra tekkimist, kus Moskva ja Peking on sunnitud üksteisega liiga palju koostööd tegema. Mis tähendab, et suhteid Moskvaga on vaja korda saada. Mis nõuab Moskva ja Washingtoni vahel Ukraina erimeelsuste lahendamist.

Niikaua kui Ukrainas sõditakse, ripub Euroopa Liit Ameerika Ühendriikide julgeoleku lõa otsas.

Kõige hullemaks arenguks peab teadur olukorda kui Venemaa on sunnitud tegema järelduse, et Ukrainas läbirääkimistega lahenduseni ei jõuta, siis sõjategevus jätkub. Kuni maani, mis võib rängalt ohustada Euroopa julgeolekut. Mille tõttu, vaatamata korduvatele takistustele, üritab Trump nii sihikindlalt jõuda Ukrainas rahuni.

Paikin kirjutab: “Liigagi tihti üritab Euroopa Liit läbirääkimistesse lisada Venemaa punaeid jooni ületavaid mürgitablette – nagu näiteks tahtjate koalitsiooni ettepanek saata Ukrainasse heidutusväed. Võib-olla tehakse seda põhjusel, et aastakümneid on Venemaale seletatud, et sellel pole õigust naabruses asuva riigi julgeolekusuunitluses kaasa rääkida ja kokkulepet, mis muudaks kompromissi selles vallas jäävaks, on liiga raske alla neelata. Elik, märksa küünilisemalt, on tegemist aja võitmisega, et Euroopa Liit saaks üles ehitada sõjalise võimekuse ja asuda rünnakule siis kui jõuab kätte Ukraina ülesehitamise arve maksmise tähtaeg.”

Lõpetuseks leiab Paikin, et iga päevaga muutuvad Euroopa Liidu jaoks muud ohud märksa ähvardavamaks kui kujutab “halb rahu” Ukrainas. Niikaua kui Ukrainas sõditakse, ripub Liit Ühendriikide julgeoleku lõa otsas. 

Euroopa Liidu välisteenistus, mida juhib Kaja Kallas, eraldas 22. jaanuaril kümme miljonit eurot eritribunali tarbeks, mis hakkab uurima Venemaa juhtkonna Ukrainas korda saadetud sõjakuritegusid. 20. jaanuaril kuulutas Kallas: “Mitte ühelgi riigil pole õigust hõlvata teise riigi territooriumi. Ei Ukrainas. Ei Gröönimaal. Mitte kuskil maailmas.”

*”Quincy” osutab mõttekoja nimes kuuendale Ameerika Ühendriikide presidendile John Quincy Adamsile (president 1825–1829), kes kuulutas 1826. aastal: “[Ameerika Ühendriigid] ei lähe välismaale otsima koletisi, keda hävitada.” Adams on samuti üks Monroe doktriini autoritest.

*”Normatiivne jõud” on rahvusvahelisi suhteid saatev idee, et teiste riikide, organisatsioonide, institutsioonide vms käitumist on võimalik kujundada pigem ideede, väärtuste, reeglite ja standardite kaudu kui “kõva jõuga” ehk sõjalise võimekuse ning majandusliku väljapressimisega.

Toimetas Karol Kallas