Maailma suurim saar Gröönimaa on tõusnud taaskord suurriikide huviorbiiti. Põhjuseks pole vaid saare strateegiline asukoht, vaid ka maapõues peituv kraam. TTÜ geoloogid Alvar Soesoo ja Rutt Hints kinnitavad, et saare erakordne geoloogiline ehitus võiks katta Euroopa haruldaste muldmetallide nõudluse nii mõnekski ajaks. Rikkuste kasutuselevõtt on aga keerulisem, kui esmapilgul paista võib.
Geoloogiline lotovõit
Gröönimaa geoloogiline potentsiaal tuleneb saare pikast ja mitmekesisest arenguloost, mis ulatub miljardite aastate taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Rutt Hintsi sõnul moodustab Gröönimaa tuuma väga vana kontinentaalne maakoor, mis on üks iidsemaid maakooreplokke planeedil.
Saare vanimad kivimid asuvad Isua rohekivimi vööndis ja nende vanuseks hinnatakse 3,8 miljardit aastat. Eriliseks teeb piirkonna asjaolu, et iidsed kivimid pole aja jooksul üleliia tugevalt moondunud. See võimaldab Gröönimaal uurida Maa kõige vanemate säilinud kontinentide osi.
Näiteks pärinevad just sellest varasest perioodist ehk arhaikumist piirkonna vöödilised rauamaagid ja märkimisväärsed kullavarud. See tähendab, et Gröönimaa varane kuld tekkis ajastul, mil Maa sisemus oli oluliselt kuumem ja tänapäevane laamtektoonika polnud veel välja kujunenud. Hintsi sõnul olid need ainulaadsed tingimused kriitilise tähtsusega: “Tänu sellele kujunesidki välja maagitüübid, mida pole hiljem enam juurde tekkinud”.
Mandrite rebenemine
Nagu tähelepanelik lugeja võib eeldada, pole Gröönimaa alati olnud ka üksik saar keset ookeani. Professor Alvar Soesoo selgitas, et Gröönimaa kuulus geoloogiliselt pikka aega Põhja-Ameerika koosseisu, moodustades sellega ühtse kontinendi. Viimane murdepunkt saabus umbes 60 miljonit aasta eest, kui vahevööst kerkis üles nn kuum täpp. Sama geoloogiline nähtus kütab tänapäeval Islandi vulkaane. See tohutu soojusenergia avas tee Põhja-Atlandi ookeani tekkeks, rebides Gröönimaa lahti nii Kanadast, Šotimaast kui ka Norrast.
Just see iidne ühendus Skandinaaviaga ongi põhjus, mis innustab geolooge lootusrikkalt Gröönimaa suunas vaatama. “Kui teame, et Rootsi ja Soome on maavarade poolest väga rikkad, siis võib sama eeldada ka Gröönimaa kohta,” tõdes Soesoo.
Veelgi olulisemad on aga sündmused, mis muutsid geoloogiliselt ainulaadseks Gröönimaa lõunaosa. Tänapäeva tehnoloogiajanu taltsutamiseks on kriitilise tähtsusega sealsed haruldased muldmetallid. Täpsemalt vallandas nende maardlate tekke mandri rebenemine ehk riftistumine, mille käigus sündisid haruldased kaaliumirikkad leelismagmad.
Erinevalt tavalistest magmadest, mis tekivad vahevöö ulatuslikul ülessulamisel, toimis seal Hintsi sõnul teistsugune mehhanism: “Nende eriliste magmade puhul sulas üles vaid väga väike kogus vahevöökivimitest ning tekkisid haruldased magmatüübid”. Just see geoloogiline eripära rikastas magmat näiteks nioobiumi ja lantanoididega. Kuuma täpi mõju oli aga mandrite liigutamisest laiem. Sellega kaasnenud intensiivne vulkanism ja basalditeke panid aluse protsessile, kus magmast eraldusid sulfiidsed sulamid. Tagajärjeks olidki Gröönimaa nikli-, vase- ja plaatinamaardlad.
Lihtsustatult öeldes lõid need keerulised geoloogilised sündmused signatuuri, mis praegu iga kaevandusfirma juhi suu vett jooksma paneb – Gröönimaa maapõues istuvad kõrvuti nii klassikalised tööstus- ja vääris- kui ka haruldased muldmetallid.
Gröönimaa pinnas. Autor/allikas: Annie Spratt/Unsplash License
Mida geoloogiline mitmekesisus praktikas tähendab?
Ehkki ka nikkel, raud ja vask on tänapäeval olulised, ihalevad huvilised peamiselt just Gröönimaa haruldaste muldmetallide järele. Professor Alvar Soesoo selgitas, et sellesse gruppi loetakse tavaliselt 17 elementi, mis moodustavad omakorda tänapäevase tipptehnoloogia vundamendi. “Tegemist on elementidega, mis on hädavajalikud kogu meie kõrgtehnoloogias – alates arvutitest, ekraanidest ja telefonidest kuni magnetite ja tuulikute tootmiseni,” loetles Soesoo.
Näiteks vajatakse neodüümi nii tuulikute ehitamisel kui ka laserite valmistamisel. Lantaan ja tseerium leiavad kasutust klaasitööstuses ja katalüsaatoritena. Raskemate muldmetallide hulka kuuluv samaarium on samas oluline tuumatehnoloogias.
Nende ressursside kasutuselevõtt seisab aga vastamisi keeruka loodusliku väljakutsega. Needsamad haruldased geoloogilised protsessid, mis rikastasid kivimeid vajalike muldmetallidega, tõstsid neis ka uraani sisaldust.
Rutt Hintsi sõnul kogunesid need elemendid samades protsessides ja on nüüd kivimites lahutamatult seotud. Seetõttu esinebki enamikes Gröönimaa haruldaste muldmetallide leiukohtades kaasuva komponendina uraan. “Paraku rikastub sellistes süsteemides sageli ka uraan, mis muudab haruldaste muldmetallide maakide väärindamise raskemaks – tuleb tegeleda ka radioaktiivsete elementidega,” nentis Hints.
Olukord muutus veelgi keerulisemaks 2021. aastal, kui Gröönimaa valitsus keelas uraanimaagi uuringud. Keskkonnahoiust ja ohutuskaalutlustest kantud otsus peatas mitmed projektid, mille juures oli uraan osutunud oluliseks kaasnevaks komponendiks.
Soesoo tõi näitena Lõuna-Gröönimaa Kvanefjeldi piirkonna. Tegemist on ühe maailma perspektiivikama leiukohaga, kuhu investeeriti ligi 100 miljonit dollarit. Kuna sealsetes kivimites on uraani kontsentratsioon arvestatav, tuli peatada ka arendustöö, mille osas Euroopa Liit lootusi hellitas. Hintsi sõnul on Gröönimaa ja Euroopa keskkonnanormid põhjendatult kõrged. Samas tähendab see, et radioaktiivseid aineid sisaldavate maakide ohutu töötlemine on suur ja kulukas väljakutse.
Gröönimaa vöödiline pinnas. Autor/allikas: Håvard Berland/ CC BY-SA 3.0
Geopoliitiline mõõde
Samal ajal kui Euroopa otsib tasakaalu keskkonnakaitse ja toorainenõudluse vahel, on teised suurriigid tegutsenud märksa otsustavamalt. Alvar Soesoo sõnul on eriti ettenägelik olnud Hiina, mis lõi tugeva aluse kriitiliste toorainete hankimiseks ja saavutas kontrolli suurema osa sektori üle juba 1980. aastatel.
Sama strateegiline huvi ulatub otsapidi ka Arktikasse. Soesoo tõi välja, et Taani kolleegid märkavad alatasa Hiina geoloogilisi ekspeditsioone, mis ametlikes dokumentides ei kajastu.
Ka Rutt Hintsi sõnul on Hiina ettevõtted olnud osanikud suurtes Gröönimaa arendusprojektides, näiteks sealsamas nüüdseks peatatud Kvanefjeldi uraani ja haruldaste muldmetallide projektis. “Hiina vaatlebki tõenäoliselt haruldaste muldmetallide kaevandusi kogu maailmas strateegilise pilguga – et neil oleks kontroll võtmetähtsusega leiukohtade üle,” lisas Hints.
Selles valguses pole USA president Donald Trumpi plaan soetada Gröönimaa sugugi juhuslik. Soesoo hinnangul mõistab Trumpi administratsioon pudelikaela olemust ning kasutab nüüd võimalust piirkonda strateegiliste ressursside nimel survestada. Soesoo märkis, et Ameerika Ühendriigid on pööranud juba tähelepanu ka Gröönimaa veevarudele. Sealne jääkilp sisaldab ligi 2000 triljonit tonni puhast joogivett, mis on samuti strateegiline loodusvara.
Nalunaqi kullakaevandus. Autor/allikas: James St. John/ CC BY 2.0
Jää sulab
Samas ei vasta teadlaste sõnul tõele president Trumpi väide, nagu oleks kogu Gröönimaa endiselt kaetud paksu jääkilbiga, mis teeks kaevandamise seal justkui võimatuks. Alvar Soesoo tõi välja, et Gröönimaal on juba praegu jäävaba ala pindala ligikaudu 410 000 ruutkilomeetrit, mis on võrreldav umbes üheksa Eestiga. “Selle ala saab nüüd detailselt läbi uurida ning valida välja kõige paremad kohad oluliste metallide tootmiseks. Rohkem jääd ei pea selleks ära sulama,” kinnitas professor.
Tegelik takistus on hoopis maisem: puudub infrastruktuur. Rutt Hintsi selgitas, et Gröönimaa rannikualad on küll suuresti jäävabad, kuid logistiliselt on sealne keskkond õudusunenägu. “Probleem seisneb selles, et kaevandamine nõuab nii materjali- kui ka transpordivõrgustikku – teid, laevade ligipääsu –, samuti inim- ja energiaressurssi,” loetles ta.
Kuna taristu puudub, peaks iga potentsiaalne kaevandaja ehitama ise teed ja sadamad, mis nõuab omakorda kolossaalseid alusinvesteeringuid. See tõstab sisenemiskünnise erainvestoritele liiga kõrgeks ja asetab eelisseisundisse riiklikult toetatud suurfirmad, näiteks Hiina ettevõtted.
Gröönimaa rannik. Autor/allikas: Dylan Shaw/ Unsplash License
Eesti ja ühine geoloogiline minevik
Hoolimata suurriikide heitlusest Arktika ressursside pärast, on suures pildis väike koht ka Eestil. Nimelt on meil Alvar Soesoo sõnul Gröönimaa kontekstis lauale panna Sillamäe tehas: “See on Euroopa Liidu üks paremaid ja väheseid kohti, kus haruldaste muldmetallide oksiide maagist välja toodetakse.” Just selles väärindamise etapis võiks eestlaste kogemustest ja teadmistest Euroopa varustuskindluse tagamisel kasu olla.
Lisaks tööstusele seovad Eestit ja Gröönimaad kattuvused geoloogilised ajaloos. Gröönimaa arengut mõjutanud protsessid jätsid oma jälje ka siia. “Meie geoloogilises ajaloos on Gröönimaaga mitmeid ühisjooni ja kattuvusi, kuigi tänapäeval asub Gröönimaa meist ilmselgelt üsna kaugel,” märkis Rutt Hints. Soesoo lisas, et näiteks tekkis Lõuna-Gröönimaa kuld selliste protsesside tagajärjel, mis sarnanevad Eesti aluskorra kivimeid vorminud muutustele.
Kokkuvõttes lõikuvad aga Gröönimaal tänapäeva maailma kesksed väljakutsed: kuidas leida tasakaal rohepöördeks vajalike maavarade kaevandamise, geopoliitiliste kempluste ja Arktika hapra elukeskkonna säilitamise vahel. “Kindlapeale on saare tähtsus ajas vaid kasvamas. Gröönimaa on täna ikkagi üks väheseid piirkondi maailmas, kus on säilinud sedavõrd suured ressursid, mis on veel lisaks detailselt läbi uurimata,” rõhutas Soesoo.