Foto: Scanpix
WhatsAppi sõnumirakenduse omaniku Meta vastu esitati 23. jaanuaril hagi, milles väidetakse, et rakenduse omaniku väited sõnumite otspunktkrüpteerimise kohta on eksitavad.
Tegemist on kollektiivse hagiga (class action lawsuit) ja selles väidetakse, toetudes vilepuhujatelt saadud andmetele, et WhatsAppi lubadus, nagu rakenduse sõnumid oleksid otspunktkrüpteeritud (E2EE), on eksitav. Kaebuses selgitatakse, kuidas Meta töötajatel on soovi korral ettevõtte süsteemis WhatsAppi sõnumeid lugeda. Meta kinnitab, et see pole võimalik, vahendab andmeturvalisuse ettevõtte Proton ilmavõrgupäevik.
Meta töötajad saavad ettevõtte tööülesannete korraldamise süsteemi kaudu väidetavalt nõuda ligipääsu WhatsAppi sõnumitele, peale mida näevad nad pea reaalajas kasutaja sõnumeid ja nende ajalugu, milleks pole vaja lisadekrüpteerimise samme.
Meta lükkab süüdistused “kategooriliselt valede ja absurdsetena” tagasi.
Oluline on täheldada, et süüdistusele pole lisatud tehnilist tõestusmaterjali, mis tõestaks, et WhatsAppi krüpteeringul oleks tagauks elik selle krüpteerimislahendus oleks lahti murtud.
Teisalt on avalik teave, et teatud juhtudel saab Meta sõnumeid avada ja ettevõte kogub sõnumitest kasutajate kohta suurel hulgal metaandmeid.
Suurem küsimus on asjaolus, et kui tegemist on suletud platvormiga – mida pole kolmandatel osapooltel võimalik kontrollida –, siis kui palju on võimalik usaldada omaniku kinnitusi, et kasutajaid kurjasti ära ei kasutata.
Otspunktkrüpteerimine tähendab, et sisu näevad ainult selle saatja ja vastuvõtja, kuna krüpteeringu avamise võtmed on olemas ainult nende kasutajate seadmetes.
WhatsApp on maailma üks suuremaid sõnumivahetusplatvorme, millel on kuskil kaks miljardit kasutajat.
Ühendriikide kaitseministeeriumi tippteadus- ja -tehnoloogiauuringute amet (DARPA) vedas aastatel 2003–2004 uuringuprogrammi LifeLog, mille eesmärgiks oli inimese elu läbi ja lõhki kaardistava raalilahenduse loomine. DARPA lõpetas programmi 2003. aasta 4. veebruaril. Täpselt samal päeval avas Harvardi ülikooli üliõpilane Mark Zuckerberg Facebooki ühismeediaplatvormi. Selle kohta, kas Facebookil oleks mingi seos DARPA, CIA, DHS-i elik teiste Ameerika Ühendriikide julgeolekuinstitutsioonidega, puuduvad tänaseni veenvad tõendid.
Toimetas Karol Kallas