Hiina tarnib Venemaale seadmeid, mis Briti väljaande The Telegraph uurimise kohaselt võimaldavad toota tuumavõimekusega hüperhelikiirusega rakette, mida president Vladimir Putin kasutab Lääne ähvardamiseks.
Sel kuul tulistas Venemaa Ukraina lääneosas asuva Lvivi pihta ligi 13 000 kilomeetrit tunnis liikuva raketi, mille kohta kasutab nime “Orešnik”.
Tegemist on väidetavalt ballistilise raketiga, mida on lahingutegevuses kasutatud vaid kahel korral ning mis suudab lennu ajal välja lasta kuus lõhkepead. Need lõhkepead paigaldatakse rakettidele, mis suudavad tabada Euroopat vähem kui 20 minutiga.
The Telegraphi uurimisest selgub, et lõhkepeade ehitamiseks kasutatakse spetsiaalseid Hiina tootmispinke ja tööriistu.
Kokku on Hiina tarninud Venemaale 10,3 miljardi dollari väärtuses seadmeid, et aidata Moskval relvatootmist laiendada.
Venemaa kasutab sõjatehastes Hiina tehnoloogiat
Väljaande hinnangul on Vene sõjatehnika tootmismahtude kasv osaliselt tingitud ühest konkreetsest Hiinas valmistatud CNC-karusselltreipingist.
Ukraina luure tuvastas selle seadme riiklikus Votkinski tehases, mis on Venemaa tähtsaim raketitööstusettevõte ja millele kehtivad Ühendkuningriigi, USA, EL-i ning Jaapani sanktsioonid. Votkinskis toodetakse lisaks nn Orešnikule ka ballistilisi rakette Iskander-M ja kontinentidevahelisi rakette Topol-M.
Analüüsist selgub, et Hiina on tarninud miljardite dollarite väärtuses muidki komponente, mida Moskva vajab täppisrelvade ja hävitajate kokkupanemiseks.
Need komponendid kuuluvad kauba nimekirja, mida saab kasutada sõjategevuse toetamiseks ja mille eksport Venemaale on 39 riigi poolt keelatud.
Hiina pole aga kunagi lääne sanktsioonidega liitunud. Kaubandusandmeid jälgiva Import Genius kohaselt on riik Venemaale tarninud vähemalt 4,9 miljardi dollari väärtuses mikrokiipe ja mälukaarte, mida kasutatakse täppisrelvades ja hävitajates.
Muu hulgas on Hiina tarninud 130 miljoni dollari väärtuses kuullaagreid, mis on asendamatud lennukite ja muude sõidukite ehituses.
“Kõik, mis liigub, vajab kuullaagreid,” ütles Carnegie mõttekoja analüütik Michael Kofman. “On selge, et ilma ligipääsuta Hiina majandusele ja turule oleks Venemaal olnud väga raske seda sõda nii kaua jätkata.”
Strateegiline sõltuvus Hiinast
Sissetungi esimese kolme aasta jooksul saatis Hiina Moskvasse vähemalt 3,1 miljardi dollari väärtuses tööpinke. See tehnoloogia on Ukrainale ja Läänele märksa ohtlikum kui Iraani saadetud suurtükimürsud, kuna Hiina pingid toetavad pikaajalist tootmissuutlikkust, näiteks Alabuga majandustsoonis, kus toodetakse Iraani Shahed-droonide kohalikke versioone.
Lisaks on Hiina tarninud vähemalt 97 miljoni dollari väärtuses piesoelektrilisi kristalle, mida kasutatakse radarites, ning 42 miljoni dollari väärtuses relvadele paigaldatavaid optilisi sihikuid.
Hiinast pärit import on võimaldanud Putinil hoiduda lääne sanktsioonidest, et ehitada rohkem selliseid relvi nagu mandritevahelised ballistilised raketid, suurendada Venemaa enesevarustatust ning kaitsta riigi kaitsevõimekust ülemaailmsete piirangute eest.
“Venemaa on viimase paari aasta jooksul muutunud Hiinast palju sõltuvamaks,” ütles Ühendkuningriigi konfliktide uurimiskeskuse Open Source Centre vanemanalüütik Gary Somerville, kes tegeleb Moskva sõjaliste tarnete uurimisega.
The Telegraphi 2025. aasta uurimus tuvastas, et Hiina ettevõtted tarnisid aastatel 2023–2024 otse vähemalt 55 miljoni dollari väärtuses osi ja materjale Venemaa droonitööstusele. See oli periood, mil Moskva rajas oma kodumaise drooniprogrammi jaoks mahukat logistilist taristut.
Toodud rahalisi näitajaid peetakse tegelikust mahust väiksemaks. Peking ega Moskva ei avalda täpseid kaubandus- ja tolliandmeid. Samuti liigub üha rohkem saadetisi läbi kolmandate riikide, mis kaupu impordivad ja seejärel Venemaale edasi ekspordivad, varjates nii ostuahelat ja hiilides kõrvale sanktsioonidest.