Euro on tänavu USA dollari suhtes märgatavalt kallinenud. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul kahandab euro senine tugevnemine Eesti hinnatõusu umbes pool protsenti. Ekspordile on euro kallinemisel piiratud mõju.
Alates aasta algusest on euro dollari suhtes tugevnenud kolmteist protsenti, viimase aastaga veidi üle kuue protsendi. Kolmapäeval maksis euro veidi rohkem kui dollar ja seitseteist senti.
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai ütles, et alates president Donald Trumpi ametiaja algusest on USA majanduse kohale kogunenud uusi murepilvi ja see mõjutab ka vahetuskurssi.
“Ühest küljest on sealse majanduse kasvutempo küllaltki jõuline, teisest küljest on aga investorite meelestatusele või soovile Ameerika Ühendriikidesse investeeringuid teha jätnud jälje hirm selle pärast, kuidas tollisõda ja Ameerika Ühendriikide nähtav kaubandustingimuste halvendamine muu maailma suhtes võib ettevõtete tegevusvõimet ja kasvuperspektiive kärpida,” rääkis Kattai.
“Tollisõja kontekstis on ka määramatus laiemalt, ebakindlus tuleviku suhtes äärmiselt oluline faktor. See kõik on pannud Euroopa majanduse jällegi suhteliselt tugevamasse positsiooni. Valitsused üle terve Euroopa on taas kulutamas rohkem raha, sealhulgas kaitse-eesmärgil, aga ka näiteks infrastruktuuriprojektidele. See annab Euroopa majandusele hoogu ja teeb loomulikult Euroopa majanduse atraktiivsemaks, euro nõutavamaks ja vahetuskursi kallimaks,” selgitas Kattai.
Ka Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul eeldavad turuosalised üldiselt, et Euroopa majandus lähiajal tugevneb. Ühtlasi liigub erinevas tempos keskpankade intressipoliitika.
“Kui praegu on Euroopa Keskpank andnud mõista, et ta ei ole valmis intressimäärade langetamist jätkama, siis Föderaalreserv tõenäoliselt teeb seda. Kui intressimäärad USA-s allapoole liiguvad, aitab see kaasa USA dollari nõrgenemisele. Samuti on investoritele üha rohkem selgeks saanud, et USA riigieelarve seis ei ole hea. See nõrgendab samuti dollarit. Kardetakse ka seda, et USA dollari kui senise turvavaluuta positsioon hakkab nõrgenema,” ütles Mertsina.
Nii Mertsina kui ka Kattai mainisid, et euro kallinemist võiks nimetada ka vahetuskursi normaliseerumiseks, kuna mitme hinnangu kohaselt oli dollar varem ülehinnatud.
Swedbank prognoosib, et järgmisel aastal tugevneb euro veelgi ja vahetuskurss jõuab dollari ja 20 sendi tasemest pisut ülespoole.
Eestist eksporditi tänavu esimese seitsme kuuga USA-sse kaupu 355 miljoni euro eest, mida oli aastases võrdluses 53 miljonit eurot vähem.
Mertsina märkis, et ligi veerandi ekspordi väärtusest andsid mobiilsideseadmed.
“Täpsemalt siis 5G-seadmed. Üheksa protsenti moodustasid puittooted, kuus protsenti ehituskeemia, elektriseadmed samuti kuus protsenti,” lisas Mertsina.
Kattai sõnul on euro tugevnemisel Eesti ekspordile küll pärssiv, aga mitte ulatuslik mõju, kuna USA-sse läheb vaid neli protsenti Eesti ekspordist. Ta lisas, et euro vahetuskursi kallinemise mõju Eestis on eeskätt näha hindades.
“Kui me vaatame erinevaid energiatooteid, millega kaubeldakse maailmaturul valdavalt dollarites, siis energia on ka sellest aspektist Eesti tarbijate jaoks juba odavnenud. Aga ka suure hulga toidu- ja tööstustoormetega kaubeldakse maailmaturul dollarites. Me ise hindame, et praegu nähtud suurusjärk, mille ulatuses euro on tugevnenud, võiks alandada Eesti hinnatõusu umbes pool protsenti. Aga see pole midagi, mida me ootame tulevikus juhtuvat, osa sellest on juba ära toimunud ja Eesti tarbijateni jõudnud,” rääkis Kattai.