Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldusalast suhtlust ning kasutavad nii ettevõtte visuaali kui ka keelekasutust, et jätta võimalikult usutav mulje. Tavaliselt hoiatatakse kirjas lisatasude, viiviste või teenuse katkestamise eest, kui väidetavalt tasumata arvet kohe ei maksta.
Elisa infoturbejuhi Mai Krafti sõnul töötab ettevõtte infoturbe meeskond järjepidevalt selle nimel, et tuvastada ja tõkestada klientidele suunatud pettusi. „Eelmisel aastal blokeerisime oma võrgus kõigi klientide kaitseks ligi 200 000 pahatahtlikku veebisaiti. Nende hulka kuulusid näiteks erinevad arvepettuste ja õngitsuskirjade lingid. Kui saame teada, et Elisa nimel liigub pettus, reageerib meie infoturbe tiim kohe ja blokeerib vastava lingi Elisa võrgus kõigi klientide jaoks,“ selgitas Kraft.
Krafti sõnul on petturite aktiivsus viimastel nädalatel taas kasvanud. „Kui aasta algus on pettuste vaates olnud pigem rahulik, siis nüüd näeme, et petturid on taas aktiivselt tegutsema hakanud. Just arvetega seotud petuskeemid tabavad inimesi hetkel, mil valvsus on madalam. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed eelmisel aastal pettuste tõttu 29 miljonit eurot – see number näitab, kui ettevaatlik tuleb olla,“ ütles Kraft.
Tema sõnul näevad petukirjad välja nagu päris Elisa arved või meeldetuletused tasumata makse kohta. „Kuigi oleme täna hommikul petturlikud lingid oma võrgus juba klientide jaoks blokeerinud, tekivad uued võltslehed väga kiiresti. Seetõttu on eriti oluline, et inimesed ei tegutseks kiirustades ega klõpsaks kahtlastel linkidel,“ lisas ta.