„Võib öelda, et suurim muutus põhjalikus ümberorienteerumises toimub Atlandi ookeani taga: ümberhindmaine, mis on raputanud transatlantilisi suhteid nende alustaladest,“ ütles Kallas sõnavõtus.
„USA jääb Euroopa partneriks ja liitlaseks, kuid Euroopa peab uute oludega kohanema. Euroopa ei ole enam Washingtoni peamine raskuskese,“ rääkis ta ja nentis, et see nihe on kestnud juba mõnda aega.
„See on struktuuriline, mitte ajutine. See tähendab, et Euroopa peab tegutsema. Ükski suurvõim ajaloos pole kunagi oma ellujäämisvõimet allhanke korras tellinud ja ellu jäänud,“ sõnas Kallas.
ELi välispoliitika juhi sõnul on Venemaad, Hiinat ja Lähis-Ida piirkonda puudutavad arengud koos Trumpi välispoliitikaga on pannud rahvusvahelised normid ja neid jõustavad institutsioonid tugeva surve alla.
„Oht, et naaseme täielikult sunnivahenditel põhineva võimupoliitika, mõjusfääride ja jõuõiguse maailma juurde on väga reaalne,“ märkis ta.
Varem sel nädalal ütles NATO juht Mark Rutte kõnes Euroopa seadusandjatele, et Euroopa pole võimeline ennast ilma USA-ta kaitsma, pälvides vastureaktsiooni nii Brüsselilt kui Pariisilt.
Kallas ei viidanud oma kõnes Rutte kommentaarile, vaid kutsus selle asemel üles suuremale koordineerimisele ELi ja NATO vahel, et tagada liitlaste vahel õiglasem koormuse jagamine.
„Kuna USA seab oma sihid välismaale ja Euroopast kaugemale, peab NATO oma tugevuse säilitamiseks muutuma euroopalikumaks,“ ütles ta. „Ja selleks peab Euroopa tegutsema.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)