Tehisintellektil põhinev uus uuring seab kahtluse alla ühe kriminalistika keskse aluse ehk arusaama, et iga sõrmejälg on absoluutselt unikaalne. Columbia ülikooli ja Buffalo ülikooli teadlaste töö, mis avaldati ajakirjas Science Advances, näitab, et erinevate sõrmede jäljed võivad sama inimese puhul olla struktuurilt märksa sarnasemad, kui seni arvati, kirjutab Daily Galaxy.
Süvaõppemudelit treeniti enam kui 60 000 sõrmejäljepildil mitmest biomeetrilisest andmebaasist. Algoritm suutis enam kui 99,99% kindlusega tuvastada, kas kaks jälge kuuluvad samale inimesele, ning ligikaudu 77% täpsusega sobitada ka sama isiku eri sõrmedelt pärit jälge.
Erinevalt tavapärastest meetoditest ei keskendunud tehisintellekt pisidetailidele, nagu sõrmejälgede harude lõpud, vaid analüüsis laiemat mustrit ehk joonte suunda ja kaarduvust. Teadlaste sõnul korduvad need struktuursed tunnused sama inimese kõigil sõrmedel ja isegi eri kätel.
See avastus võib oluliselt muuta kriminalistide töövõtteid, eriti olukordades, kus kuriteopaigalt leitakse ainult osaline või kehv sõrmejälg. Simulatsioon näitas, et uus süsteem suutis vähendada 1000 kahtlusaluse nimekirja vähem kui 40 kõige tõenäolisema kandidaadini.
Samas rõhutavad teadlased, et tehisintellektil põhinev mudel on mõeldud uurimist toetavaks tööriistaks, mitte lõpliku otsuse tegemiseks. Selle tehnoloogia mõju võib ulatuda ka biomeetrilise turvalisuse valdkonda – näiteks nutitelefonide ja piirivalve süsteemidesse –, sundides arendajaid seniseid isikutuvastuse põhimõtteid uuesti läbi vaatama.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)