Euroopa Uudistetoimetuse kodulehe ekraanitõmmis
2022. aasta septembris alustas tegevust Euroopa riikide uudisteagentuuride koostööprojekt Euroopa Uudistetoimetus, mis tegeleb muuhulgas ajakirjanduse kvaliteedi ja moraali kasvatamisega.
Euroopa Komisjonis mõeldi 2021. aasta lõpuks välja, et liiduvabariikide inimesed vajavad veel ühte korporatistlikku uudisteagentuuri. Ursula von der Leyeni esimese Euroopa Komisjoni väärtuste ning läbipaistvuse komissari Vĕra Jourová eestvedamisel kuulutati Euroopa Uudistetoimetuse (European Newsroom; enr) asutamine välja sama aasta 29. novembril. Teema kohta ilmus Objektiivis ülevaade.
Enr-i tarbeks eraldati Liidu eelarvest 1,8 miljonit eurot ja see alustas 16 korporatistliku uudisteagentuuri osalusel tegevust 2022. aasta septembris. Ürituses osalevate uudisteagentuuride hulk on tänaseks kasvanud 25-ni.
Enr tutvustab enda tegevust väitega “Euroopa inimesed vajavad sõltumatuid uudiseid” ja tunnistatakse, et uudisteagentuuri loomise ajendiks on “Euroopa ühendamise” idee. Ülesandeid kirjeldatakse:
“Euroopa Uudistetoimetus (enr) on üleeuroopaline uudisteagentuuride – AFP, AGERPRES, AMNA, ANSA, ANP, APA, ATA, Belga, BTA, CTK, dpa, EFE, Europa Press, FENA, HINA, Lusa, MIA, PAP, Ritzau, STA, Tanjug, TASR, TT ja UKRINFORM – koostööprojekt. Osalevate agentuuride töötajatel on võimalused osaleda väljaõppes, saada lisaharidust ja arendada üheskoos ajakirjanike kutsestandardeid. Tõiga- ja uudiste ehtsuse kontrolli tööriistad aitavad säilitada kvaliteetset ajakirjandust aidates seista vastu kasvavale väärteabe ja propaganda levikule. enr-i kaudu on Euroopa uudisteagentuuridel teabele võrdne ligipääs, mis sillutab tee üle riigipiiride uklatuvale kõikehõlmavale ja mitmekesisele uudiste kajastamisele.
Enr-i levitatavad professionaalselt edastatud uudised nii Euroopa Liidust kui Euroopast teavitavad inimesi nende riikides kallutamata ja sõltumatul moel. Enr varustab agentuure järele kontrollitud tõikadega ja professionaalse ligipääsuga uudistele ning allikatele, mis ületavad propagandat ja võltsuudiseid. Enr-i esmärgiks on rajada Euroopa Liidu südamesse ajakirjandusliku kvaliteedi ja moraali sõlm.
Lühidalt tähendab enr Eruoopa agentuuride koostööd nii silmast-silma kui üle piiride. See pole ainult uudistetoimetuse idee, see on samuti ühtse Euroopa taga olev idee.”
Enr-i kontor asub Brüsselis. Agentuuris on teadaolevalt kaks põhikohaga koordinaatorit, ülejäänud töötajatega panustavad osalevad uudisteagentuurid. LinkedIn-is märgitakse töötajate arvuks 10 kuni 50.
Hetkel paistab väljapoole, et kui üldse, siis tegemist on liiduvabariikide uudisteagentuuride koostööprojektiga, mis vahendavad ja tõlgivad üksteise “tõepäraseid ning tõigakontrollitud” toodetud sisu. Suurem osa uudiseid ilmub neljas keeles: inglise-, saksa-, prantsuse- ja hispaania keeles. Enr üllitab ise nädalas kaks olulist Euroopa teemat kajastavat uudist.
Samuti jääb kõrvalt vaadates mulje, et Komisjoni jaoks on tänaseks enr-ist märksa tähtsamal kohal Euroopa demokraatiakilp ja selle allüritused. Mille kohta arvab mõttekoja Jacques Delors Centre’i teadur Luise Quaritsch, et “kilbi” poolsada tegevuspunkti on “suuremas osas varasemate algatuste täiendamine, millega jätkatakse pigem Komisjoni ülemäärast keskendumist väärteabele kui üritatakse midagi uuendada.” Ehk tegemist on puudujääkide “üle tapeetimisega”.
Enr-i esilehe kaks “võtmelugu” on käesoleva ülevaate kirjutamise hetkel “Viivitused ja hüppeliselt kasvanud kulud varjutavad EL-i suurema piiriülese ühenduvuse heaks algatatud tanspordi valdkonna megaprojekte” ja “Alasti kiskumise tõkestamine: EL üritab suurendada ilmavõrgu turvalisust”.
Enr on esindatud kolmel ühismeedia platvormil: X-is on sellel alla pooleteise tuhande jälgija, linkedIn-is tuhatkond ja YouTube’is 407 tellijat.
Toimetas Karol Kallas