Kirjandusmaailmas, kus tõlkija jääb sageli ikka veel nähtamatuks, paistab Krista Kaera looming silma oma kvaliteedi, ulatuse ja pikaajalise mõju poolest. Kogu Kaera elu on olnud pühendatud jutuvestmise väele, tõlkekunstile, rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ja kultuuriliste horisontide laiendamisele. Kaera kandidaadi esitas elutööpreemiale Eesti Kirjanike Liit.

Elutöö preemia laureaat, arhitekt Raine Karp, on Eesti 20. sajandi teise poole üks andekamaid, võimekamaid ja originaalsemaid arhitekte, kelle töövaldkond ulatub privaatsest eramu- ja suvilaskaalast mahukate linnaruumi projektide ja Eesti arhitektuuri absoluutsete kontrapunktideni nagu linnahall ja rahvusraamatukogu. Karbi loomingus põimuvad suursugune ja intiimne, kosmopoliitlik ja rahvuslik, tehniline ja esteetiline.

Tema loominguline pärand omab lisaks kohalikule tähtsusele ka rahvusvahelist kaalu – seda Põhja- ja Ida-Euroopa, aga ka laiemalt globaalse moodsa arhitektuuri ajaloo kontekstis. Raine Karbi looming on Eesti arhitektuuri visiitkaart. Kandidaadi esitasid elutööpreemiale Eesti Arhitektide Liit ja Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond.

Elutöö preemia laureaat, dokumentalist, filmitegija ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumi looja Mark Soosaar on enam kui 60 aasta jooksul teinud kümneid filme. Soosaare loomingut iseloomustab tundlikkus keskkonna suhtes, lakkamatu otsingulisus ja suhe väikeste eripäraste kultuuridega. Ta on looja, kes ei ole tunnistanud oma loomingus mingeid piire. Tema kaamera kaudu on jäädvustunud oma aja teravad sotsiaalsed teemad ja kohalikud kultuuriruumid, nii kujutavad kunstnikud kui elukunstnikud.

Lisaks kultuurielu jäädvustamisele on Soosaar Eesti vanima tegutseva filmifestivali korraldajana ja kunstimuuseumi asutajana seda ka aktiivselt kujundanud. Soosaare esitasid elutööpreemiale Kihnu vald, Kondase Keskus (Sakala Keskus), Eesti Kinoliit, Anu Raud, Eesti Rahvusringhääling, Jaan Elken, Rein Raamat, Eesti Dokumentalistide Gild, Ajakiri Teater.Muusika.Kino (SA Kultuurileht), Priit Pärn, Toivo-Peep Puks, Rein Maran, Enn Säde ja Eesti Kunstnike Liit.

Ühe preemia suurus on 64 000 eurot.

„Elutööpreemiate laureaadid meenutavad, et tipp sünnib järjepidevusest – olgu see tõlkekunsti täpsus, arhitektuuri mõõtkava, dokumentalisti vaatlusjulgus või treeneri ja sportlase viljakas koostöö. Eesti riik tänab teid, et olete igaüks oma tegevusega Eesti loole kirjutanud uue peatüki,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Samuti avaldati täna riiklike kultuuri aastapreemiate laureaadid, mida antakse välja eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.

  • Hans Christian Aavik interpretatsioonilise tegevuse eest;

  • Tõnis Pill ja Ivo Felt mängufilmi „Fränk“ eest;

  • Paavo Järvi Eesti muusika tutvustamise eest maailmas;

  • Duo Ruut (Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi) albumi „Ilmateade“ ja uudisloomingu eest;

  • Anders Härm näituse „Enn Põldroos. Kinnismõte muuseum“ kureerimise eest.

Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot (preemia määramisel kollektiivile jagatakse preemiasumma liikmete vahel võrdselt).

„Aastapreemiate laureaatide kaudu jõudsid möödunud aastal avalikkuseni loomingulised tööd ja tulemused, mis kõnetasid ja innustasid inimesi üle Eesti ning rahvusvaheliselt,“ sõnas kultuuriminister. „Eesti riik tänab teid teie professionaalsuse, ausa pingutuse ja mõju eest, mis ulatub lavalt, ekraanilt ja areenilt meie igapäevaellu. Palju õnne!“

Preemiad antakse üle 18. veebruaril Rüütelkonna hoones koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)