Saksamaa kantsler Friedrich Merzi sõnul võib raskustesse sattunud ühine hävitajaprojekt Prantsusmaaga jätkuda vähendatud mahus – lennukid võivad projektist välja jääda, kirjutab Financial Times.
Merz rääkis, et Pariis ja Berliin ehitavad oma 100 miljardi euro suuruse õhukaitsesüsteemide projekti FCAS raames kindlasti mingeid ühiseid süsteeme. Samas tunnistas ta, et programmi põhielement – ühiselt toodetav ründelennuk – võib projektist välja jääda.
Prantsuse lennukitootja Dassault ja lennundushiiglase Airbusi Saksamaal asuv kaitseharu on projekti üle juba pikalt vaielnud.
“Püüame olukorda lahendada. Igal juhul tulevad ühised süsteemid,” ütles Merz. “Peame praegu Prantsusmaaga intensiivset dialoogi selle üle, mil määral jätkame ühise lennuki arendamist ja ehitamist. Ootan, et jõuame selles küsimuses ühise otsuseni lähinädalatel.”
Kantsleri kommentaarid järgnesid Airbus Defence and Space’i tegevjuhi Michael Schoellhorni sõnavõtule, kelle kohaselt on ettevõte loobunud lootusest toota ühist hävituslennukit.
“Oleme jõudnud järeldusele, et Dassault’ ettekujutus töökorraldusest on sootuks teistsugune ega sobi Euroopa koostööprojekti. Seetõttu on parem, kui läheme hävitaja eri teed,” ütles Schoellhorn väljaandele Politico.
Financial Times kirjutas novembris, et Prantsusmaa ja Saksamaa arutavad ühisest lennukist loobumist, et keskenduda juhtimis- ja kontrollisüsteemi ehk nn lahingupilve arendamisele.
Mõlemad riigid olid kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse 2025. aasta lõpuks. Ühe asjaga kursis oleva allika sõnul lükati otsustamine siiski veebruari lõppu, kuna Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja kantsler Merz kohtusid Pariisis alles 6. jaanuaril.
Dassault ja Airbus on tülitsenud lennuki disaini ja ehituse üle. Kuigi algselt pidi projekti juhtima Rafale’i hävitajate tootja Dassault ning Airbus pidi olema partner, pole pooled suutnud kokku leppida koostöö tingimustes. Dassault soovib ainuvastutust tarnijate valikul ja võtmeotsuste tegemisel, millega Airbus pole nõustunud.
“Kumbki pool ei taha millestki loobuda,” märkis üks endine Prantsuse valitsusametnik sel kuul.
“Projekt on ummikus, aga keegi ei taha olla esimene, kes selle surnuks kuulutab,” ütles Merzi Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) siseallikas.
Prantsuse president Emmanuel Macron, kes koos tollase Saksa kantsleri Angela Merkeliga oli FCAS-i algne arhitekt, noomis tööstuskontserne novembris avalikult, mis tõi detsembris kaasa uued läbirääkimised ettevõtete ning Prantsuse ja Saksa ministeeriumide vahel.
Asjaga kursis olevate allikate sõnul esitas Dassault valitsustele uue ettepaneku oma juhtrolli kohta. Ettepanekus nimetati Airbusi selgesõnaliselt alltöövõtjaks ning sooviti, et töid kontrolliks rahvusvahelise komitee asemel Prantsuse sõjatehnika hankimise amet.
Pariis loodab endiselt projekti päästa, kuigi sealsed ametnikud tunnistavad probleeme.
“FCAS on alati olnud poliitiline projekt, seega on küsimus poliitilises tahtes. Prantsusmaal on see olemas, Saksamaal mitte,” ütles kõnelustega seotud isik.
Airbus teatas neljapäeval, et on jätkuvalt pühendunud Euroopa FCAS-i süsteemi arendamisele ning ootab partnerriikidelt juhiseid edasiste sammude kohta.