Daily Mail kirjutab, et Itaalia insener Alberto Donini Bologna ülikoolist väidab uues, veel eelretsenseerimata uuringus, et Egiptuse Giza suur püramiid võib olla ametlikust arheoloogilisest dateeringust kümneid tuhandeid aastaid vanem. Senini on püramiidi ehitusajaks peetud umbes 2580. aastat eKr, kuid Donini hinnangul võivad erosioonijäljed viidata vanusele 20 000–40 000 aastat.
Donini kasutas nn suhtelise erosiooni meetodit, võrreldes püramiidi aluskivide kulumisastet teiste, teadaoleva vanusega kividega. 12 mõõtepunkti andsid väga erinevaid tulemusi – vahemikus 5700 kuni üle 54 000 aasta –, kuid statistiline keskmine viitas ligikaudu 25 000 aastale. Teadlase sõnul tähendab see, et traditsiooniline dateering on tema arvutuste põhjal vale.
Donini oletab ka, et vaarao Hufu võis püramiidi hoopis renoveerida, mitte ise ehitada. Kui need väited osutuksid õigeks, tähendaks see, et püramiidid seisnuks omal kohal juba enne inimtsivilisatsioonide teket. Uuring on juba vallandanud elava vaidluse teadlaste seas, sest see seab kahtluse alla senised arusaamad Vana-Egiptuse ajaloost ja inimkonna varasest tehnoloogilisest arengust. Teadlased peavad Donini väiteid problemaatiliseks, sest need eiravad arheoloogilisi tõendeid, nagu tööriistajälgi, matmiskambreid ja Hufu-aegseid raidkirju, mis seovad püramiidi selgelt Vana-Egiptuse neljanda dünastiaga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)