Riigivapi III klassi teenetemärgi pälvinud akadeemik Tarmo Soomere rõhutab teadlaste rolli Eesti julgeoleku tagamisel, märkides, et teadusdiplomaatia ulatub sinna, kuhu tavapoliitika ei küündi.
Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professor ja endine Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere sai uudisest teada Oslo lennukilt tulles. Ehkki Soomere on aktiivne teadlane, märgib kõrge autasu eeskätt tema tööd teaduselu edendajana akadeemia presidendi toolil aastatel 2014–2024. Värske kavaleri sõnul kannab korduv tunnustus sõnumit, et paljudest ettevõtmistest on midagi korda läinud.
“Nüüd peab õlad tugevaks tegema, et seda kanda. Väga tore, kui riik niimoodi inimesi tunnustab. Esimene tunne on, et see tunnustus iseloomustab mitte niivõrd seda, kes selle osaliseks saab, vaid väljaandjat,” tõdes Soomere.
Akadeemiku hinnangul on teadusest viimase kümnendiga kujunenud Eesti oluline välispoliitiline tööriist. Teadlaste omavaheline suhtlus toimib kanalina, mis võimaldab selgitada riigi seisukohti partneritele viisil, mida klassikaline diplomaatia alati ei suuda.
“Kümmekond aastat tagasi hakkas teaduste akadeemias juuri alla võtma vaatekoht, et teadus on Eesti suursaadik. Teadlaste sõnum on rohkem kui diplomaatia,” selgitas Soomere: “Nad on ühed vähestest, kes on võimelised asju oma kolleegidele teistes maades selgitama viisil, et nemad omakorda saaksid oma maade otsustajatele ja riigipeadele selgitada, milles asi on ja kus on probleemid.”
See töö on aidanud hoida Eesti jutupunkte maailmas päevakorral. “Viimastel aastatel on nad järelejätmatult selgitanud ka seda, kuidas maad Nordkapist Musta mereni, mida peeti Euroopa perifeeriaks, on saanud nüüd väärtuste konflikti jooneks ja väärtuste võitluse eesliiniks,” märkis Soomere.
Ta lisas, et kuigi need sõnad võivad kõlada poliitilises retoorikas õõnsalt, suudavad teadlased oma teadmiste ja maailmanägemuse kaudu anda olukorra tõsidust teravalt edasi.
Väärtuspõhine jõuõlg
Vaadates tulevikku, leiab akadeemik, et Eesti on praegustest kriisidest väljunud tugevamana ning teinud end maailmas kuuldavaks. See eeldab aga muutust riigi enesetajus.
“Järgmise sammuna ei tohiks me end lugeda väikeste riikide hulka, vaid asuda nende riikide sekka, kes otsivad ühist jõuõlga väärtuspõhisuse kaudu ning hoiavad elus väärtuspõhist mõtlemist ja teadmispõhist otsuste tegemist,” rõhutas Tarmo Soomere. Akadeemiku hinnangul on sellise mõtteviisi kinnistamine oluline terve riigi pikaajalise püsimise jaoks.