Eesti tegi täna ettepaneku keelata Venemaa poolel võidelnud sõduritele sissepääs Euroopa Liitu. Kõrge välisesindaja Kaja Kallase sõnul tuleks ettepanekuga edasi töötada ja see ette valmistada.
Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Euroopa pole päriselt veel mõelnud sellele, mis saab pärast sõja lõppu – kui Vene turistide seas hakkab olema inimesi, kes on sõdinud Ukraina vastu.
“Meil ei ole süsteemset poliitikat Euroopa Liidu tasemel, kuidas peale rahu saabumist takistada Venemaa mõjutustegevust ja sõna otseses mõttes sadade tuhandete kuritegelike inimeste ja ka väga kahtlase taustaga inimeste tulemist Euroopasse,” lausus Tsahkna.
Vene turistide keelamisest on Euroopa Liidus tegelikult juba räägitud pikalt. Seni on liikmesriikide vahel olnud erimeelsused. Nüüd loodab Eesti, et rääkides endistest sõduritest on lootust rohkem leida just üleeuroopaline lahendus.
“Paljud liikmesriigid toetasid seda. Me nõustusime selle ettepanekuga edasi töötama ja liikmesriikide isu katsetama, aga meil on vaja see ette valmistada enne vaherahu või ükskõik, mis vormis lahendust. Meil on enne seda vaja vastuseid,” lausus Kaja Kallas.
Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles, et seda võib kaaluda, kuid lisas, et äkki just oleks hea, kui mõni Vene ohvitser reisides satuks ootamatult Euroopas kohtumõistmise alla.
“Mõnedel nendel “härradel” võib olla süüdistus sõjakuritegudes, seega äkki on hea, et nad tulevad meie territooriumile,” märkis Sikorski.
Sikorski veidi ironiseeriv vastus viitab pigem sellele, et Euroopa tasemel on Eesti ettepanek veel värske. Isegi kui mõte sai esialgse toetuse, pole selget üksmeelt, kuidas seda korraldada. Eesti on juba musta nime kirja lisanud pea 300 nime, kõige lihtsam oleks lahendus, et teised liikmesriigid teevad sama.
“Kõige tähtsam on jagada ära koormus. Teoreetiliselt võiks ka Eesti ise need üle 600 000 või 700 000 inimese nimed panna Schengeni musta nimekirja, aga see käib meile lihtsalt üle jõu,” lausus Tsahkna.