Sama loogika, mis lubab Iraani võimudel hukata omaenda rahvast, lubab neil ka toetada Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, kirjutab Margus Tsahkna.
Praegu Iraanis toimuv ei ole juhus ega hetkeline kriis, see on aastakümnete pikkuse arengu tulemus pärast 1979. aasta revolutsiooni, mil lubatud õiglus ja väärikus asendusid teokraatliku režiimiga.
Tegelik võim ei läinud toona mitte rahva valitud institutsioonidele, vaid koondus usu- ja julgeolekustruktuuride kätte. Režiimi kõrgeim võimukandja on usujuht ajatolla Ali Khamenei, kelle otsused määravad riigi poliitilise suuna ja lubatud piirid.
Selle süsteemi praktiline jõud on Islami revolutsiooniline kaardivägi (IRGC), riik riigis. Just IRGC tagab režiimi ellujäämise, kontrollib olulisi majandussektoreid, surub maha vastuhääled, juhib repressiivaparaati ning otsustab, kellel on õigus rääkida ja kes kaob vanglate sügavustesse. Ideoloogia ja toore jõu liit on loonud süsteemi, mis ei talu kompromisse ega rahumeelset eriarvamust.
Iga kord, kui iraanlased on rahumeelselt nõudnud paremat elu, olgu see 2009. aasta protestide ajal majandusliku meeleheite tõttu või pärast vaid 22-aastase Mahsa Amini surma vallandunud “Naine, elu, vabadus” liikumise käigus, on vastuseks olnud sama muster: meeleavaldajate hukkamised, massilised vahistamised, piinamine, näidisprotsessid ja interneti sulgemine. Surmanuhtlust ei kasutata õigusemõistmiseks, vaid hirmutamiseks. See on meeleheitel režiimi ellujäämismehhanism.
Sama loogika, mis lubab Iraani võimudel hukata omaenda rahvast, lubab neil ka toetada Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Iraani droonid, mida kasutatakse Ukraina inimeste ja tsiviiltaristu ründamiseks, ei ole pelgalt geopoliitiline detail. Repressioonid Teheranis ja pommid Kiievis on ühe ja sama mõttemustri kaks väljendust.
Just seetõttu seisab Eesti Iraani rahva kõrval nende võitluses vabaduse eest. Oleme korduvalt mõistnud hukka protestidega seotud arreteerimised ja surmad ning igasuguse vägivalla kasutamise Iraani võimude poolt omaenda rahva vastu. Nõuame rahumeelsete meeleavaldajate vabastamist, internetiühenduse taastamist ning inimõiguste, sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise õiguse austamist.
Toetame sanktsioone Iraani juhtide ja ametnike vastu, kes vastutavad nii inimõiguste rikkumiste kui ka Teherani toetuse eest Venemaa sõjale Ukrainas. Neljapäeval otsustas Euroopa Liit välisasjade nõukogul Brüsselis, et kannab IRGC terroristlike organisatsioonide nimekirja. See ei ole sümboolne samm, vaid aus nimetamine, sest organisatsiooni, mis represseerib oma rahvast ning toetab terrorit ja agressiooni välismaal, tulebki sellena käsitleda. Eesti on samuti selle sammu astunud. Riigikogu on oma avaldusega määratlenud IRGC terroristliku organisatsioonina.
Eriti oluline on Eesti otsus toetada avatud tehnoloogia fondi Iraani projekti, mis aitab tagada ligipääsu tsensuurivabale internetile. Me teame omast ajaloost, kui tähtis on ligipääs kallutamata infole. Tsensuurivaba internet ei ole tehniline luksus, see on aken vabadusse ja ellujäämisvahend kodanikuühiskonnale, ajakirjanikele ja tavakodanikele.
Iraanis toimuv pole Eesti ühiskonnale kauge ega abstraktne, vaid valusalt tuttav. See meenutab, miks me kuulume Euroopa Liitu ja miks väärtuspõhine välispoliitika ei ole naiivsus, vaid julgeolekupoliitika. Ükski režiim, mis püsib vägivallal, hirmul ja ideoloogilisel sunnil, ei ole stabiilne ega rahumeelne partner.
Iraani rahval on reaalne võimalus kujundada oma tulevikku. Küsimus on, kas vaba maailm – ja Eesti selle osana – on valmis seisma nende kõrval mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Meie ajalugu ütleb, et peame olema.