Taristuminister Kuldar Leis (Reformierakond) rõhutas reedel Tallinna linnapeale Peeter Raudsepale (Isamaa) linnakantseleile saadetud kirjas, et rahastusega kaasneb väga suur ajasurve ning Euroopa Liidu reeglite tõttu ei ole võimalik tähtaegu nihutada ega projekte ümber teha. Leisi sõnul ootab kliimaministeerium linnalt konkreetseid otsuseid hiljemalt 5. märtsiks.
Kõige teravamalt lahkas Leisi kiri Liivalaia ja Pelguranna projekte. Uus Tallinn linnavalitsus on varem andnud teada soovist loobuda Liivalaia tänava trammiteest ning muuta Pelguranna trammitee eelistatud trassi. Leis nimetas Liivalaia trammiteest loobumist kahetsusväärseks, Pelguranna projekti puhul on asi konkreetsem – trammitee trassi muutmisega ei nõustuta ning rahastust saaks ainult algselt heaks kiidetud lahendus.
„Me ei saa nõustuda lähenemisega, mille kohaselt esitate rahastustaotluse lõplikud materjalid alles 2027. aasta suvel, sest see seab reaalselt ohtu projekti valmimise nõutud ajaraamis ning vähendab oluliselt selle elluviimise kindlust,“ kirjutas minister linnapeale.
Ka Liivalaia tänava rattatee puhul on ministeerium resoluutne: toetuse kasutamise lõpptähtaega ei pikendata. Kui projekt ei mahu kehtivasse ajaraami, tuleb sellest loobuda ja vabanevad vahendid suunatakse ümber.
Narva maantee rattatee osas ootab ministeerium linnalt samuti lõplikku otsust – kas projekt viiakse ellu või mitte. Otsus koos põhjendustega tuleb esitada samuti 5. märtsiks.
Leis andis mõista, et projektidest loobumisel suunatakse vabanev raha uutele säästva liikuvuse projektidele. Selleks plaanitakse koostöös rahandusministeeriumiga avada uus taotlusvoor, kuhu saab esitada ka uusi ideid.
Õhtuleht on varem kirjutanud Livialaia trammitee liiklusmõju uuringust, mis näitas, et Liivalaia tänavale trammitee rajamine tooks kaasa märgatava autoliikluse aeglustumise ja suuremad ummikud. Ristmike läbilaskevõime väheneks tipptunnil kuni poole võrra ning autojuhtide ooteajad pikeneksid oluliselt. Kuigi tramm parandaks ühistranspordi võimalusi, prognoositakse sellele suhteliselt väikest kasutajate arvu, mistõttu oleks mõju kogu linnaliiklusele ebaproportsionaalselt suur.
Uuringu koostajate hinnangul on kesklinna autoliikluse vähendamine küll eesmärk omaette, kuid Liivalaia tänava läbilaskvuse järsk kärpimine suunaks liikluse kõrval- ja asumitänavatele ning tekitaks uusi probleeme ka mujal linnas.