See tähendaks, et Euroopa ettevõtted ei tohiks enam pakkuda mingi hinna eest Vene naftalastidele kindlustust ning laevandus- ja transporditeenuseid. See sulgeks ühe augu sanktsioonirežiimis.
Hinnalagi pidi olema parim lahendus. See oli mõeldud laskma Vene naftal voolata, aga ainult alandatud hinna eest, mis kahandab Kremli sissetulekuid. Teoorias kõlas see suurepäraselt. Tegelikkuses on seda olnud keeruline kontrollida ja kerge vältida. Jõustamine sõltub dokumentidest, deklaratsioonidest ja heast usust, mida ülemaailmses naftakaubanduses ei ole, märkis Bloomberg.
Teenuste keeld oleks selgem, sellest oleks keerulisem mööda hiilida ja see kujutaks endast olulist eskalatsiooni. Euroopa ametnikud ütlesid, et see lihtsustaks jõustamist ja suurendaks survet Venemaale ajal, kui tema nafta- ja gaasitulud on langenud viie aasta madalaimale tasemele tänu madalatele hindadele ja laienevale sanktsioonivõrgustikule.
Hinnalagi langeb homsest niigi 44,10 dollarile barrelilt, aga Euroopa Liit mõistab, et selle langetamine ei vähenda oluliselt Venemaa tulusid, kui nafta liigub hämaraid teid pidi.
Hiljutised Euroopa Liidu meetmed Vene toornaftast toodetud rafineeritud toodete vastu on juba sundinud Türgi ja India naftatöötlejaid oste järsult vähendama. Hiina on osa sellest naftast omale haaranud, aga suuresti väiksemate naftatöötlemistehaste kaudu, mis ostavad ainult suure allahindlusega. See on tulu vähendanud, aga Vene nafta väljavoolu ei ole see peatanud.
Teenuste keeld suunaks veel rohkem Vene naftat nendesse allahindluskanalitesse ning muudaks keerulisemaks sanktsioonide all oleva nafta segamise, ümbersildistamise või kaudsete teede kaudu Euroopasse jõudmise.
Euroopa Liidus on selle keelu kehtestamiseks vaja üksmeelt, aga mõned riigid ei ole nõus. Mõned kardavad segadust turul ja mõned kättemaksu, teatas Bloomberg.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (9)