Eesti teadus on väga eesrindlik, aga sellest hoolimata ei ole sellel olnud varasematel aastakümnetel ettevõtlusele ja Eesti inimeste elukvaliteedile suuremat praktilist mõju, tõdeb aasta töösturi tiitli pälvinud Mart Ustav.
Aastatuhande vahetumise eel koos kolme kolleegiga teadustööst ettevõtlusesse sukeldudes oli tahe midagi ära teha suur, kuid praktikas läks alles katsetamiseks. Sellest hoolimata on Mart Ustavi elutööna üles ehitatud biotehnoloogiaettevõte Icosagen nii kodumaisel turul kui rahvusvahelisel tasandil hinnatud. Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised portreteerib akadeemikut ja ettevõtjat, aasta töösturiks valitud Mart Ustavit.
Saatusel omad plaanid
Juhi ja akadeemiku, ettevõtte Icosagen asutaja ning tegevjuhi Mart Ustavi (76) perekond küüditati 1949. aastal kevadel Siberisse. Et tema ema oli toona viiendat kuud lapseootel, sündis tulevane akadeemik ja ettevõtja juba Tšerlaki külas Omski oblastis. Erialalt eesti keele ja kirjanduse õpetaja, ei olnud noorel naisel sellest ametist kaugel Siberis suurt kasu. Pigem teenis ta igapäevast leiba klaverimänguoskuse ja muusikaõpetuse jagamisega.
“Et poisiklutt oli majas ja süüa vaja, tuli eriti pingutada. Nõnda meenuvad toonased ”punased pühad“ ja sündmused, kuhu oli vaja muusikalist esinemist. Ka mind ennast pandi pilli mängima, aga seda ma musitseerimiseks ei nimetaks. Et polnud annet ega huvi, siis saadi varsti aru, et mis sest poisist ikka piinata, temast muusikut ei tule,“ meenutab Ustav muiates.
Tema tundis juba varakult pigem tõmmet reaalainete poole. „Põhikoolist ma palju ei mäleta, aga Tartu 5. Keskkooli ja Jüri Vene keemiaklass oli omamoodi edasipüüdlik. Me ei õppinud palju, aga püüd intelligentsusele ja millegi ära tegemisele oli meil kõigil olemas,“ on Ustavil meenutada tollest ajast nii intensiivseid vaidlusi kui igat liiki võistlustel osalemisi.
Toonane klassikaaslaste kamp oli muljetavaldav ja nii keskkoolis kui hiljem ülikoolis sai elatud täiel rinnal. „Hilisem molekulaarbioloog Mart Saarma, keemik Mati Karelson, arstiteadlane Raivo Uibo, keemik Jaak Järv, füüsik Kristjan Haller ja mina. Meist kõigist said oma ala tõelised fanaatikud, kel oli soov midagi ära teha.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud loodKIK avas toetuse biometaani sisestuspunktide rajamiseks
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 28. jaanuaril taotlusvooru ettevõtetele biometaani sisestuspunktide rajamiseks, et kasutada biometaani gaasi ülekandevõrgus. Toetuse abil saab rajada avaliku sisestuspunkti, mille kaudu sisestataks gaasivõrku aastas minimaalselt 33 gigavatt-tundi biometaani. Taotlusvoor on avatud 28. aprillini ja selle eelarve on kaks miljonit eurot.