Venemaa on asunud taastama Karjala Vabariigi pealinnas Petroskois (vene nimega Petrozavodsk) nõukogude ajast saadik asunud garnisoni, mille rajatised on seisnud enamjaolt tühjana 1990. aastatest saadik, kirjutas laupäeval Soome rahvusringhääling Yle.
Kohaliku meedia andmeil algavad ehitustööd garnisonis, mis asub umbes 160 kilomeetri kaugusel Soome piirist juba tänavu.
Veel 2024. aasta suvel oli tegemist võssa kasvanud alaga, mida kasutati siiski mõnevõrra väljaõppel. Kaevikud ilmusid sinna juba mitu aastat tagasi, kuid mullu olid muutused märgatavamad, vahendas satelliidifotodele viidates Yle.
Eelmisest kevadest pärit fotod näitavad, et piirkonnas on suured metsaalad maha raiutud ja kohale on toodud veokeid ja muid militaarsõidukeid.
Valdav osa Vene relvajõudude tehnikast Karjala Vabariigi territooriumil paikneb ka praegu selle pealinnas Petroskois, kus asuvad laod tankide ja muu sõjatehnikaga ja suur õhuväebaas, mis on mõeldud 80 hävitajale.
Praegu on Karjalas on umbes 2500-3000 sõdurit. Kaua aega Soome sõjaväeluures teeninud erumajor Marko Eklund oletab, et uuendatud garnisoni Karjalas hakkab kasutama 2024. aastal loodud Venemaa relvajõudude 44. armeekorpus, mis tähendab tema sõnul täiendavalt umbes 15 000 sõjaväelast.
Eklundi hinnangul on Karjalas oodata üsna suuremahulisi ehitusprojekte.
Yle meenutas ka, et möödunud suvel alustas Venemaa Murmanski oblastis asuvas Kandalakša (soome keeles Kantalahti) sõjaväelinnakus ulatuslikke ehitustöid uue suurtüki- ja pioneeribrigaadi tarvis.
Kuna Karjalas pole veel Kandalakšaga sarnaseid uusehitisi valminud ja garnisonid on üldiselt halvas seisukorras, õpetatakse Eklundi sõnul 44. armeekorpusesse värvatud sõdureid enne Ukrainasse sõtta saatmist välja Luugas (Lugas), mis asub Leningradi oblastis, Peterburist lõunas. Yle toob välja, et eelmisel sügisel kadus Luuga garnisoni piirkonnast suur hulk varustust ning Eklundi hinnangul saadeti see Ukrainasse.
Igal juhul tugevdab Venemaa oma vägesid ka Luuga piirkonnas. Eklundi sõnul on enne sõda seal paiknenud motoriseeritud jalaväebrigaad muudetud diviisiks, mis tähendab, et selle koosseis vähemalt kolmekordistub umbes 8000- 10 000 meheni.
Muutused idapiiri taga näitavad aga üldiselt, et Venemaa liigub oma piiril NATO riikidega sõnadelt tegudele, märkis Yle.
“Me oleme koostöö poolt, aga kui meie naabrid käituvad teatud viisil, tuleb vastata. Ja loomulikult on olemas garnisonid,” ütles Karjala Vabariigi juht Artur Parfentšikov eelmisel kevadel teleintervjuus.
Soome sõjaväeluure tõdes äsja avaldatud aastaraamatus, et muutuste toimumisel paraneb oluliselt Venemaa võime pidada sõda Soome suunas. Tempo jääb aga endiselt aeglaseks, kuni sõda Ukrainas jätkub.