Kristina Kallase personaalne populaarsus on kuus protsenti ja see on lausa kolm korda kõrgem Eesti 200 omast. Ilmselt annab just see Kallasele praegu kindlust vastu seista erakonnas kõlavatele ettepanekutele kiiresti uus esimees leida, et reitingut enne hävingut tõotavaid riigikogu valimisi kuidagigi parandada. Paraku ei ole kuidagi tõenäoline, et ükskõik milline võimalik esimees, nimemuutus või kunstliku väärtuskonflikti upitamine aitaksid pettunud valijaid tagasi tuua.

Kolmanadas grupis on erakonnad, kelle esimehe toetus erakonna toetusele alla jääb. Üllatus-üllatus − siin on Lauri Läänemets sotsiaaldemokraatidega ning Kristen Michal Reformierakonnaga. Ja kui see pole just ühekordne viga, siis nende hulka näib üsna uskumatul kombel teel olevat ka Martin Helme EKREga. Nagu juba öeldud, siis esimehe isik on Eesti poliitikas erakonnale suure tähtsusega − nii üldise toetuse, maailmavaatelise positsiooni kui ka koostöövõimekuse osas.

Kui esimees kisub erakonna populaarsust alla, siis ootab teda väljavahetamine. Erandiks võib siin mõnda aega olla praegune Reformierakond, kes esiteks hoiab oma suure fraktsiooni toel peaministri portfelli. Teiseks näivad kõik potentsiaalsed esimehe kandidaadid − ja neid on mitu − olevat otsustanud lasta Kristen Michalil 2027. aasta märtsis raske kaotus vastu võtta, mitte teda vastutusest vabastada ja hakata ise vastama küsimusele, kas on plaanis lüüasaamise tõttu tagasi astuda.

Kuid võib-olla peaks erakondi toetuse järgi grupeerima hoopis nii: Keskerakond ühel pool ja teisel pool kõik teised?

Keskerakond on nimelt ainus, kel on absoluutne toetus ühes suures valijate segmendis. Venekeelsed valijad on Keskerakonna juurde massiga tagasi liikunud ning kui paar aastat tagasi väitsid mitmed sotsioloogid, et Eesti venekeelsed valijad on lõpuks loobunud rahvuspõhisest hääletamisest ja pöördunud sarnaselt eestikeelsetega maailmavaatelise jagunemise juurde, siis nüüd ei taha seda analüüsi keegi meenutada.

Keskerakonna puhul on saavutus seda silmapaistvam, et Mihhail Kõlvart on esimehena end positsioneerinud Eesti patrioodi ja rahvuskonservatiivina. Uuringud näitavad, et Tallinnas Isamaaga tehtud koalitsioon on neile nüüd sillaks eestikeelsete valijate juurde.