Eesti avalikkus ootab välispoliitika suundade seast fookuse seadmist eelkõige ja võrdselt NATO kollektiivkaitse tugevdamisele ning Eesti ettevõtetele võimaluste loomisele – mõlemat pidas oluliseks 34 protsenti vastanutest. Tähtsuselt kolmas prioriteet on uuringu järgi regionaalse koostöö tugevdamine Põhjamaade ja Balti riikidega (31 protsenti).
Eesti kuvandi tugevdamise aluseks välismaal nähakse eelkõige digiarengut ja kübervõimekust, mida nimetab ühe olulise valdkonnana 43 protsenti vastajatest. Teisteks olulisteks valdkondadeks on julgeoleku- ja kaitsekoostöö edendamine (33 protsenti) ning hariduse ja e-hariduse edendamine (31 protsenti). Lisaks rõhutab märkimisväärne osa vastajatest Eesti rolli väärtuspõhise riigina: inimõiguste ja vabaduste kaitset peab oluliseks 28 protsenti. Kultuuri nimetab Eesti rahvusvahelise silmapaistmise valdkonnana 17 protsenti vastajatest.
Toetus Ukrainale püsib stabiilne
Ukraina ja Venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste teemal leiab üle poole vastanutest (55 protsenti), et Ukraina ei peaks Venemaale ühtegi järeleandmist tegema. Rahvuste lõikes on eestlased selgelt järeleandmiste vastu: väitega, et Ukraina peaks loovutama Venemaale kõik praegu Venemaa kontrolli all olevad alad, ei nõustu 82 protsenti (nõustub 11 protsenti); ka Krimmi loovutamist ei toeta 71 protsenti vastajatest (nõustub 20 protsenti). Venelaste seas toetab Venemaa kontrolli all olevate alade loovutamist 40 protsenti (ei toeta 30 protsenti ja ei oska öelda 30 protsenti) ja Krimmi loovutamist 53 protsenti, samas kui „mitte ühtegi järeleandmist“ toetab vaid 13 protsenti ning vastu on 60 protsenti vastanutest.
Toetus Ukrainale püsib stabiilne. Enamik vastajaid on seisukohal, et Eesti peaks jätkama Ukraina toetamist, kas rahvusvahelise eestkõnelejana (23 protsenti), samal tasemel nagu enamik NATO ja EL-i riike (33 protsenti) või piirdudes peamiselt humanitaarabiga (27 protsenti). Vaid 13 protsenti leiab, et Eesti ei peaks Ukrainat toetama. Ukrainale antava toetuse vähendamise võimalike argumentidena nähakse pigem majanduslikke põhjusi kui allumist välisriikide survele. Küsitletutest 48 protsendi hinnangul tuleb aga Ukrainat igal juhul edasi abistada.
Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga toetab 59 protsenti ja NATO-ga 51 protsenti küsitletutest. Venemaa-vastases sanktsioonipoliitikas toetab 29 protsenti ELis kokkulepitu piires püsimist ja 27 protsenti lisasamme koos teiste piiririikidega. Eesti vägede saatmist Ukrainasse pärast sõja lõppu toetab 42 protsenti vastanutest.
EL-i ja USA vastuolude puhul peeti sobivaimaks pragmaatilist lähenemist
Kuigi Eesti ettevõtetele võimaluste loomist välisturgudel peetakse üheks olulisemaks välispoliitika suunaks, jagunevad väärtuspõhised hoiakud väliskoostöö põhimõtete puhul võrdselt kaheks. 38 protsenti vastanutest peab esmatähtsaks põhiväärtuste järgimist ning leiab, et riik ei peaks soodustama koostööd autoritaarsete või teistsuguste väärtustega riikidega ka juhul, kui need ei kujuta otsest julgeolekuohtu. Samas eelistab 38 protsenti vastanutest majanduskasvu nimel koostööd kõigi riikidega, tingimusel et julgeolekuriski ei nähta.
Iisraeli ja Palestiina konflikti teemal ei osanud pooled (50 protsenti) küsitletutest seisukohta võtta. 18 protsenti vastajatest leidis, et Eesti poliitika on õiges tasakaalus, 25 protsenti arvas selle olevat liiga Iisraeli-meelse ja 7 protsenti liiga Palestiina-meelse.
Uuring hõlmas seekord ka diasporaapoliitikat ehk väliseestlusega seotud küsimusi. 62 protsenti vastanutest nõustub väitega, et välismaal elavate eestlaste sidemete tugevdamine Eestiga aitab kaasa Eesti julgeoleku ning positiivse rahvusvahelise kuvandi tugevdamisele ja majanduse arengule. Diasporaapoliitika olulise osana tuuakse kõige sagedamini esile eesti keele ja kultuuri hoidmist ning levitamist maailmas (57 protsenti) ning vajadust tugevdada välismaal elavate eestlaste eesti identiteeti ja sidet päritolumaaga (50 protsenti), majanduskoostöö võrgustiku edendamist väliseestlaste abil (43 protsenti) ning Eesti positiivse maine ja nähtavuse suurendamist (42 protsenti).
Seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu ja USA vastuolude korral peeti Eesti jaoks kõige sobivamaks pragmaatilist lähenemist: 56 protsenti leiab, et Eesti peaks kujundama oma seisukoha vastavalt olukorrale ja püüdma leida kompromissi. Teise valikuna rõhutatakse solidaarsust Euroopa Liidu liikmesriigina (27 protsenti).
Arengukoostöö osas koonduvad sihtpiirkondade eelistused eeskätt paindliku lähenemise ümber. Kõige enam valitakse suunda, et Eesti peaks keskenduma nii meile lähedal kui ka kaugel olevatele piirkondadele vastavalt koostöövõimalustele (35 protsenti). Vastajate hinnangul on vaesemate riikide toetamisel kõige olulisem majanduskoostöö ning Eesti ettevõtetele võimaluste loomine välisturgudel (34 protsenti). Järgnevad vaesuse vähendamine (14 protsenti) ning demokraatia ja kodanikuühiskonna võimestamine sihtriikides.
Uuringu viis välisministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (22)