Mõnest jalgpallimängust räägitakse veel kaua. Kuressaare ja Narva Transi kohtumise puhul ei saa aga kellelegi ülemäära ette heita, kui kohtumine ununes koos lõpuvilega. 0:0 viik ei olnud küll põnevatest hetkedest päris prii, aga ülemäära palju märkimisväärset platsil 90 minuti jooksul ka ei juhtunud.
- Vaata Allan Mehiku galeriid mängust artikli lõpust!
Avapoolajal tekitas enim elevust Joosep Kobini ja Josue Doke duell Kuressaare karistusalas, mille järel Transi ründaja kukkus. Peakohtunik Kristo Tohveri otsus oli konkreetne – edasi mängida. Initsiatiiv läks aina enam külalistele, aga täpsust polnud nende üritamistes ollagi, seega lõppes avapoolaeg ainsagi raamilöögita.
Teisel poolajal võttis Trans pallivaldamise täielikult enda kätte, kuniks 58. minutil jõuti suurepärase võimaluseni. Ahmad Gero suutis palli Karl-Romet Nõmme rusikate eest värava poole suunata, see näis juba võrku lendavat, ent Märten Pajunurme meeleheitlik jalasirutus oli õigeaegne.
Kaheksa minutit hiljem pidi kangelaseks kehastuma Nõmm ise, kes koukis alumisest väravanurgast välja Doke viielt meetrilt tehtud pealöögi. Trans muudkui keerutas ja otsis, kuniks 82. minutil saadi kolmas suurepärane võimalus. Gero tsenderdus viis peaga löögile Oleg Gonsevitši, aga Nõmm säras taas tõrjega. Tagasi põrganud pall jäi küll Transi vahetusmehele ette, aga tasakaalust veidi juba välja viidud Gonsevitš suunas selle peaga üle lati.
Kuressaare pääses lõpuminutitel surve alt välja, ise samas midagi väga ohtlikku luua ei suutnud ja nii lõpetatigi väravateta. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
Viltu | Kuressaare sihik. Kodumeeskond ei suutnud avapoolajal teha ühtegi lööki – mitte sellist, mis oleks raamidesse läinud, vaid üleüldse mitte ainsatki pealelööki. Teise poolaja alguses pani Aleksander Iljin karistuslöögist korraks väravavahi proovile, kuid selle palli püüdis Aleksandr Kraizmer kindlalt ja rohkem tal seekord tööd polnudki. Seega ei teinud Kuressaare 90 minuti jooksul lahtisest mängust ainsatki raamilööki.
Väga viltu | Transi sihik. Külaliste auks peab ütlema, et tahtmisest neil puudu ei jäänud. Aga teha esimesel poolajal kümme lööki ja saata need kõik vastu kaitsjaid või väravast mööda … Lõpuks kogunes Transi arvele 19 lööki, millest kolm läks raamidesse. Seejuures olid kõik kolm ka väga ohtlikud ja nõudsid Kuressaarelt otsustavat sekkumist ehk kui vaid oleks ise suudetud täpsem olla, oleks märgatavalt kasvanud ka võimalus, et mõni pall võrku jõuab.
Viimastes mängudes ongi just rünnakute lõpetamine ootamatult kesiseks jäänud, sest kodus Harjule kaotades saadi 23 löögist väravasse üks ning nädala keskel Nõmme Kaljuga samuti 0:0 viiki triikides kogunes pealelööke seitse. Kolme mängu peale on 49 pealelöögist suudetud sihtida raamide vahele 14, aga pall võrku saadud vaid korra.
Kure klassika | Vana hea tuul. Kui juba Kuressaare väravavaht nimetab tuult “meeletuks” ja külalismeeskonna poolkaitsja nendib päikesepaiste käes intervjuud andes, et “ilma arvestades peab punktiga rahul olema”, on ilmafaktor tõesti märkimisväärne. Ühtpidi rikkusid Kuressaare linnastaadionile omased tuulekeerised ära nii mõnegi tsenderduse ja audisisseviske, teisalt oli ka mõlema meeskonna tagaliin piisavalt tasemel, et isegi eksimuste korral oli kaaslane alati abistamas. Sageli mängiti pigem “kindla peale” ja nulliti seeläbi teineteise tegutsemine ära.
Tsitaat | “Praegu pole vahet, kas see mäng on meil ilus või kole.” Kuressaare väravat kaitsnud Karl-Romet Nõmm andis selgelt mõista, et hooaja viimane ring on käes ja silmailu eest tabelisse lisa ei tule.
Mängu parim | Karl-Romet Nõmm. Transi poolt vääriks esiletõstmist kindlasti kogu platsi teravaim mees Ahmad Gero, kes suutis ainsana Nõmme korra üle mängida – ent Märten Pajunurme enam mitte. Samas jäi värav Transil löömata ja lõpuvile järel võis end kindlasti mõnusamalt tunda Kuressaare. Kahel korral kehastus Nõmm ainuisikuliselt kodumeeskonna päästjaks, tõestades, et eriti reaktsioonitõrjete poolest kuulub ta jätkuvalt Premium liiga väravavahtide koorekihti.