Kuigi Reformierakond ja Parempoolsed tahaksid Tallinna Raua sauna erastada, et hoida aastas kokku veerand miljonit eurot, ei poolda Tallinna linnavalitsus ettepanekut.

Tallinna kesklinna linnaosakogu tegi selle aasta linnaeelarve arutelul ettepaneku müüa Raua tänaval asuv munitsipaalsaun erakätesse, põhjendusega hoida selle ülalpidamiskuludest kokku umbes 250 000 eurot aastas. Eelmine Tallinna kesklinna linnaosa vanem ja praegune linnaosakogu liige, reformierakondlane Sander Andla leidis, et seda raha saaks kasutada otstarbekamalt.

“Kui erasektor ka seda teenust pakub, miks siis linn maksumaksja rahast peab sama teenust pakkuma ja toimima põhimõtteliselt nagu klassikaline spaa?” ütles Andla. “Las eraettevõtjad toimetavad ja pakuvad linnaelanikele teenust. Lihtsalt raha ja avalike vahendite kasutuse küsimus on seal minu jaoks,” sõnas ta.

Andla rääkis, et kunagi oli argumendiks sotsiaalabi ehk pakkuda pesemisvõimalust inimestele, kel seda kodus ei ole. Ta märkis, et tema kesklinna linnaosavanema ametiajal aga puudus statistika, mis osal Raua saunas käijatest puuduvad elukohas pesemisvõimalused ning kui paljud käivad seal lihtsalt saunatamas.

Reformierakond arutles ka juba eelmise linnavõimu ajal Raua sauna erastamise üle. Andla aga nentis, et eelisjärjekorras tehti teiste asutuste kokkuliitmised – saunateema jäeti edaspidiseks. Raua sauna võimalikku müügihinda Andla ei prognoosinud.

Tallinna abilinnapea, keskerakondlane Tiit Terik rõhutas, et tema Raua sauna müümist ei toeta ning ei toeta ka kesklinna linnaosa valitsus.

“Sellel lihtsal põhjusel, et Raua saunas pakutav teenus on linlastele oluline,” ütles Terik. “Tõepoolest, kui 2024. ja 2025. aasta kulusid vaadata, siis kuskil 440 000 eurot sinna eelarvest kulub. See ei tule loomulikult oma tuludega täis. Aga arvestades, et tegu on sotsiaalselt olulise teenusega, mida seal pakutakse, siis sellised tegevused ei saagi olla majanduslikus mõistes kasumlikud, vaid pigem täidavad avaliku sektori pakutavaid teenuseid, mida me nii või naa peamegi doteerima linna eelarvest,” rääkis Terik.

Raua saun kogus läinud aastaga 17 000 külastust, märkis Terik, lisades, et see on keskmiselt 70 külastust päevas. Tunamullusega võrreldes tõusis külastatavus pea kahe protsendi võrra.

“Ma saan aru endisest kesklinna vanemast, et ta nüüd moel või teisel tahab selle küsimusega tegeleda – mulle tundub, et võib-olla natukene äraspidiselt,” leidis Terik. “Kui ta linnas on töötanud, on ta näinud, et osa meie Tallinna kaaslinlasi ei tule majanduslikult kõige paremini toime. Seal on omad sotsiaalmajanduslikud põhjused ja vaadata sotsiaalteenuseid kui potentsiaalset äriprojekti minu on meelest küüniline,” ütles Terik.

Raua sauna juhataja Aleksandra Pavlova hinnangul läheks erastades piletid vähemalt poole kallimaks.

“Saun peab jääma, peab töötama nii nagu ta töötab ja need hinnad ei pea olema nii suured nagu spaadel,” rõhutas Pavlova. “Meil on väga hea kättesaadav teenus. Need inimesed, kes ei saa endale lubada näiteks minna spaasse, mis on tõesti väga kallis juba, saavad tulla Raua sauna.”

Täiskasvanu saab Raua sauna minna 8 kuni 10 euro eest, sõltuvalt päevast. Endine munitsipaal-, aga praegune eraomandis olev Kalma saun Kalamajas küsib pääsme eest 14 kuni 20 eurot, olenevalt soost ja päevast. Pensionärile maksab Raua sauna pääse 4,5–5,5 eurot, Kalma sauna oma 10 eurot. Spaapileti saab Eestis keskmiselt 20 kuni 40 euro eest.

Tallinnas on nüüdseks alles jäänud neli linnale kuuluvat avalikku sauna: Lasnamäe, Valdeku, Tuulemaa ning neist vanim Raua saun.

Raua saun Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR