Riigikohus jättis täna menetlusse võtmata kõik 11 kaebust, mis esitati ringkonnakohtu otsuse peale Tallinna Sadama kriminaalasjas. Seega on jõustunud ringkonnakohtu otsus, et Tallinna Sadama asjas on kõik võimalikud kuriteod praeguseks aegunud.
“Riigikohus otsustab kassatsioonkaebuste menetlusse võtmise kolmeliikmelises koosseisus. Kriminaalasjas võetakse kaebus arutusele ainult siis, kui vähemalt üks kohtunik leiab, et ringkonnakohus on teinud asja lahendamisel olulisi vigu või see on vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks,” selgitas riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.
Tallinna ringkonnakohus otsustas 4. juunil, et Tallinna Sadama asjas on kõik võimalikud kuriteod praeguseks aegunud ja seetõttu lõpetas kriminaalmenetluse. Süüdistatavad saavad menetluskuludena 930 000 eurot.
Möödunud aasta suvel otsustas Harju maakohus toonaseks viis ja pool aastat kestnud Tallinna Sadama kriminaalasjas süüdistatavad õigeks, sest kuriteod on aegunud, kuna süüdistatavad saatsid oma teod korda erasektoris ja seega on võimalikud kuriteod aegunud.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et võimalik altkäemaks sai toimuda erasektoris.
“Kohtumenetluse keskmes olnud isikud – sealhulgas Tallinna Sadama juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil ning hooldusosakonna juhataja Martin Paide – ei täitnud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisel avalikku ülesannet ega olnud käsitatavad ametiisikutena korruptsioonivastase seaduse ega karistusseadustiku tähenduses,” teatas kohus.
“Süüdistustes kirjeldatud teod – peamiselt altkäemaksu andmine ja võtmine – vastavad karistusseadustiku järgi erasektoris toimepandud altkäemaksukuritegude koosseisule,” märkis Tallinna ringkonnakohus.
Tallinna Sadam ega selle tütarettevõtte TS Laevad juhatuse liikmed ei olnud sildumisteenuse sisseostmisel või parvlaevade hankimisel ringkonnakohtu hinnangul käsitatavad ametiisikutena, kuna nende tegevus ei toimunud avaliku ülesande täitmisel. Avaliku ülesande delegeerimine riigi poolt ei tähenda automaatselt, et iga sellega seotud eraõigusliku isiku otsus omandab avalik-õigusliku tähenduse, teatas kohus.
Kohus leidis, et sadamateenuste korraldamine Tallinna Sadama poolt toimus ettevõtte enda ärilisel vastutusel ning vahendid ja teenused hangiti omal kulul. Kuna puudus otsene mõju riigi või kolmandate isikute õigustele ning juhatuse otsused olid tehtud nõukogu heakskiidul, ei ole täidetud karistusseadustiku altkäemaksu võtmise paragrahvi tähenduses ametiisiku koosseisu eeldused. Seetõttu ei olnud võimalik isikuid vastutusele võtta ametiisikutena altkäemaksukuritegude eest avalikus sektoris.
Lisaks märkis ringkonnakohus, et nende tegude eest karistamise absoluutne aegumistähtaeg oli enamiku süüdistatavate puhul juba möödunud, viimaste episoodide puhul hiljemalt 2. märtsiks 2025. Aegumistähtaja saabumine kujutab endast absoluutset menetlustakistust, mistõttu lõpetas ringkonnakohus kriminaalmenetluse.
Ringkonnakohus tühistas mitmed maakohtu varasemad õigeksmõistvad otsused, andes tegudele uue kvalifikatsiooni altkäemaksukuritegudena erasektoris ning lõpetades menetluse aegumise tõttu.
Sellised otsused puudutasid näiteks Martin Paide tegevust Keskkonnahoolduse OÜ episoodis ning Toivo Prommi ja Jan Paszkowski tegevust reisiparvlaevade hangete kontekstis.
Rahapesusüüdistuste osas jäi jõusse maakohtu otsus, millega mõisteti Ain Kaljurand ja Toivo Promm õigeks, kuna rahapesu kuriteokoosseis ei olnud täidetud. Ringkonnakohus märkis ära, et rahapesuasjade käsitlemisel tuli kohtul tuvastada ka kõik süüdistuses kirjeldatud eelnevad altkäemaksukuriteod, isegi kui need olid otsuse tegemise ajaks juba aegunud.
Ringkonnakohus jättis rahuldamata kannatanute apellatsiooni tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta. Samuti ei rahuldatud kaitsjate ja kolmandate isikute taotlusi, millega vaidlustati süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsused.
Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaitsjate ja kolmandate isikute apellatsioonid menetluskulude katteks, mõistes Eesti Vabariigilt välja süüdistatavate kasuks kogusummas üle 930 000 euro.
Prokuratuur kohtuga ei nõustunud
Prokuratuur andis juunis peale otsuse väljakuulutamist teada, et erinevalt maakohtu ja ringkonnakohtu otsusest, Tallinna Sadama juhid siiski täitsid avalikku rolli ja nende üle peaks kohut mõistma jätkuvalt kui ametiisikute üle.
“Prokuratuur on olnud läbivalt seisukohal, et endised Tallinna Sadama juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil täitsid riigi äriühingu juhtidena riigilt saadud avalikke ülesandeid,” ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristo Adosson.
Toonane riigi peaprokurör Andres Parmas ütles 2024. aastal, et riigikogu pole Eesti seadusloome seisukohalt oma tööd korralikult teinud, ja et prokuratuur selles kohtuasjas vigu ei teinud.
“Prokuratuur on indikeerinud pikema aja jooksul neid probleeme, mis valgekrae kuritegevusega seoses valitsevad: kohtumenetlus on seal liiga aeglane, aegumistähtajad on liiga lühikesed. See valdkond on ebasüsteemne – siis me olemegi sellises seisus,” sõnas Parmas.
Suures osas on need seadusandlikud lahendused, mis on tegemata, tõi Parmas välja põhjuseid.