Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna selgitas, et äsjastele keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes on hunte Mandri-Eestis koos piiriüleste karjadega teada vähemalt 36 pesakonda. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavaga on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20–30 pesakonda, hoides samal ajal kontrolli all nende tekitatavad kahjustused.
19. jaanuari seisuga on Eestis sel jahihooajal kütitud 118 hunti. Hundijahi hooaeg kestab Eestis 1. jaanuarist 28. veebruarini. Tehtud muudatuse tulemusena saab lisaks küttida Harju ohjamisalal 5 hunti, Järva ohjamisalal 2 hunti, Lõuna-Läänemaa ohjamisalal 3 hunti, Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal 2 hunti, Lääne-Pärnumaa ohjamisalal 2 hunti, Pärnu-Rapla ohjamisalal 2 hunti, Tartu-Jõgeva ohjamisalal 2 hunti, Valga-Tartu-Põlva ohjamisalal 6 hunti, Viljandi-Valga ohjamisalal 4 hunti ja Võru ohjamisalal 5 hunti.
Kohus: tööd Kikepera metsas jätkuvad
Vastavalt Tallinna halduskohtu määrusele saavad Kikepera looduskaitsealal taastamistööd 97% ulatuses jätkuda.
Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine on planeeritud ainult riigimaale ja keskkonnaamet kinnitab, et mõju eramaadele puudub.
Kohtuvaidlus jätkub kaebajate väite üle, et taastamistööde mõju, nt üleujutuste oht, ulatuks ka nende eraomandis olevale kinnistule. Kohtuvaidluse ajaks peatatakse tööd üksnes kohtusse pöördunud metsafirmadele kuuluva maatükiga piirneval 95 hektari suurusel alal (3% taastamisalast). Lisaks paigaldatakse kaebaja kinnistule ka veeseire, et tõendada mõju puudumine või olemasolu.
Riik ostab rohkem piirangutega eramaid
Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ja panustab sellesse 10,2 miljonit eurot.
See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Riigikohus jättis rahuldamata kahe ettevõtte kaebused, mis puudutasid pesitsevate lindude kaitseks kehtestatud raiepiiranguid.
Maksimaalselt võidakse sel aastal jõuda tehinguni 97 kinnisasjaga (kokku 908,7 ha) kogusummas 10,2 miljonit eurot. Samas keeldus riik 68 maatüki (kokku 876 ha) omandamisest, kuna maad ei vastanud seadusega ette nähtud kriteeriumitele. Omandamismenetlused viib lõpule RMK.
Riigikohus andis õiguse keskkonnaametile
Riigikohus jättis rahuldamata kahe ettevõtte kaebused, mis puudutasid pesitsevate lindude kaitseks kehtestatud raiepiiranguid.
OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva vaidlesid keskkonnaametiga kohtus selle üle, millisel juhul võib pesitsevate lindude kaitseks keelata ajutiselt lage- ja harvendusraied.
Mõlemad ettevõtted said keskkonnaametilt raieloa ja alustasid 2021. aasta kevadel metsatöid. Maikuus käskis aga amet pesitsevate lindude kaitseks raied kuni kesksuveni peatada. Seejärel esitasid ettevõtted kohtule kaebused, milles paluti tunnistada ameti korraldused õigusvastaseks ja hüvitada tööseisakuga tekitatud kahju. Riigikohus nentis, et looduskaitseseaduse piirangud kehtivad vahetult igaühele – iseäranis metsa raiujatele. Neid keelde tuleb järgida sõltumata sellest, kas keskkonnaamet on metsamajandajaid eelnevalt hoiatanud või järelevalvet teinud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (14)