Müügikuulutuses on välja toodud, et tegemist on pööninguruumidega, mille juurde kuulub hoone 8. ja 9. korrusel asuv torn-paviljon.
«Tornist avanevad vaated kogu linnale, näha on ka kaunis merevaade,» seisab kuulutuses.
Samas on märgitud, et tegemist on mitteeluruumiga, millele on arhitektide poolt välja töötatud lahendus nii ühe suure korteri kui ka nelja eraldi korteri rajamiseks.
Mitteeluruum ehk ärikorter
Ärikorterid on tavaliselt mõeldud äriliseks kasutuseks, näiteks kontorite, kaupluste, teeninduspindade või lühiajalise rendipinnana (nt Airbnb) kasutamiseks. Neid saab kasutada mitmesuguseks otstarbeks, mis annab omanikule võimaluse teenida tulu erinevatest allikatest.
Allikas: Uusmaa.ee
Kokku on pinda ligi 235 ruutmeetrit ning selle eest küsitakse 335 000 eurot. Müügikuulutuse fotodelt on näha, et pööningukorrus vajab väljaehitamist ja sisustamist.
Hoone on varemgi avalikkuse tähelepanu pälvinud
2024. aastal kirjutas Postimees, et riigikogu liige Jaanus Karilaid küsis siseminister Lauri Läänemetsalt, miks ei ole Tallinnas Tartu maanteel asuvalt hoonelt siiani eemaldatud Nõukogude okupatsiooni ja terrorit sümboliseerivat märki.
Läänemets vastas, et on siseministrina nõus — okupatsioonirežiimide sümboolika, nagu ka agressiooni, genotsiidi või muid rahvusvahelisi kuritegusid toetav sümboolika, on Eesti avalikus ruumis häiriv.
«Siiski täpsustan, et kõnealuse hoone puhul on tegemist ehitusmälestisena registreeritud muinsuskaitselise objektiga ning muinsuskaitse teemad kuuluvad kultuuriministeeriumi pädevusse,» märkis ta vastuses Karilaiule.
KUMMALINE PÕHJUS ⟩ Miks silma riivav viisnurk pole Tallinna südamest ikka veel kadunud?