USA aktiivne diplomaatiline tegevus Aafrikas Saheli regioonis võib hakata seal Venemaa positsioone tõsiselt õõnestama, tõdes BBC. Väljaanne viitas USA välisministeeriumi hiljutisele teatele oma esindaja visiidist Malisse ja läbirääkimiste pakkumisest ka Burkina Faso ja Nigeri valitsusele. Kõigis neis riikides on Venemaa sõjaline kohalolek viimastel aastatel suurenenud ning tekkimas ka majandussuhted Moskvaga.
BBC hinnangul on Washingtoni eesmärk tasakaalustada Moskva mõjuvõimu ja takistada Venemaal jäämast ainsaks julgeolekutagajaks regioonis.
USA muutis oma hoiakut huntade suhtes
USA välisministeerium teatas, et nende Aafrika teemade büroo juht Nick Checker külastab Mali pealinna Bamakot, et edastada Ameerika Ühendriikide lugupidamist Mali suveräänsuse suhtes ja kavandada suhetes uus kurss, liikudes nende sõnul “poliitilistest eksimustest mööda”.
Lisatakse, et USA ootab ka koostööd Mali liitlaste, naaberriikide Burkina Faso ja Nigeriga ühiste julgeoleku- ja majandushuvide osas.
BBC sõnul on märkimisväärne see, et USA eemaldub teadlikult oma varasemast rõhuasetusest inimõigustele ja demokraatiale. See on selge signaal: Washington on valmis Venemaaga oma territooriumil konkureerima, ilma sõjaväelistele režiimidele loenguid pidamata.
USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsioon peatas sõjalise koostöö nende riikidega pärast riigipöördeid neis, mille käigus kukutati aastatel 2020-2023 kõigi kolme riigi valitud tsiviilpresidendid, kusjuures Nigeri president Mohamed Bazoum on endiselt koduaresti.
USA äsjane avaldus annab tunnistust radikaalsest poliitilisest muutusest, mis on 12 kuu jooksul pärast Donald Trumpi Valgesse Majja naasmist üha ilmsemaks muutunud, tõdes BBC.
Muutus algas USA rahvusvahelise abi andmise organisatsiooni (USAID), mis on piirkonna peamine arenguabi pakkuja, sulgemisega juba paar päeva pärast presidendi uueks ametiajaks ametisse vannutamist. Sellele järgnesid korduvad signaalid palju kitsamast keskendumisest julgeolekule ja maavaradele, jättes nii arengu kui ka valitsemiskultuuri kõrvale.
Checkeri visiidi väljakuulutamine läheb aga veelgi kaugemale, kuulutades avalikult välja Mali suveräänsuse austamise, märkis BBC. See sõnum leiab vastukaja nii Bamakos kui ka naaberriikide pealinnades, kus sõjaväelised juhid on rõhutanud pan-aafrikanistlikke teemasid ja tõrjunud endist koloniaalvõimu Prantsusmaad.
Nii on Burkina Faso sõjaväeline juht kapten Ibrahim Traoré esitlenud ennast imperialismi ja neokolonialismi vastupanu käilakujuna ning jõulise sotsiaalmeedia kampaania abil saavutanud sellele seisukohale tohutu toetuse ja isikliku populaarsuse noorte seas kogu mandril ja kaugemalgi.
Trumpi administratsioon on selgelt mõista andnud, et teda ei huvita nende režiimide soovimatus järgida Euroopa-stiilis põhiseaduslike demokraatlike tsiviilvalitsuste mudelit.
USA välisministeeriumi Aafrika küsimuste vanemnõunik ja Trumpi usaldusalune Massad Boulos ütles eelmisel aastal Prantsuse ajalehele Le Monde: “Demokraatiat hinnatakse alati, kuid meie poliitika ei ole sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Inimestel on vabadus valida endale sobiv süsteem.” See suhtumine tähistab järsku muutust, tõdes BBC.
Bideni ajastul rõhutas USA relvajõudude Aafrika väejuhatuse (Africom) juht aastatel 2022–2025 kindral Michael Langley hea valitsemistava ja keskkonnaküsimuste olulisust sõjalise toetuse eeldusena. Kuid eelmisel aastal, pärast Trumpi presidendiks naasmist, ütles ta, et terrorismivastase võitluse toetamine on nüüd peamine eesmärk ja see näib kindlasti olevat USA prioriteet Lääne-Aafrikas. Sõnumit kordas ka terrorismivastase võitluse USA kõrge ametnik Rudolph Attalah eelmisel aastal Bamakos visiidil viibides.
Seejärel kinnitas Africomi asejuht kindral John Brennan detsembris, et USA jätkab aktiivset toetamist kolmele sõjaväe juhitavale riigile nende võitluses džihadistlike rühmituste ja eriti Islamiriigi vastu.
Trumpil motiivideks maavarad ja islamistide tõrjumine
Trumpi lähenemine regioonile näib BBC hinnangul lähtuvat vajadusest ohjelda seal tegutsevaid islamiste ning saada osa piirkonna maavaradest.
USA, nagu ka Euroopa, on endiselt tõsiselt mures pikaajalise julgeolekuohtu pärast, mida kujutavad endast džihadistlikud rühmitused, mis nüüd tegutsevad kogu Saheli piirkonnas – Sahara kõrbest lõunas asuval poolkõrbelisel territooriumil. Mõnede hinnangute kohaselt toimuvad selles piirkonnas nüüd pooled kõigist terrorismist tingitud surmajuhtumitest maailmas.
Kuigi peaaegu kõik ohvrid on kohalikud, on USA-s mure, et valitsuste kontrolli kadumine suure osa oma territooriumi üle võimaldaks džihadistlikel rühmitustel veelgi tugevneda ja laienemiseks turvalisi tegevusbaase luua.
Diplomaadid ja analüütikud kirjeldavad piirkonda nüüdseks kui globaalse terrorismi epitsentrit, mis võib kujutada endast pikaajalist rahvusvahelist ohtu.
Mali, Burkina Faso ja Nigeri piiride kolmikpunktis on eriti aktiivne Islamiriigi Lääne-Aafrika haru, Suur-Sahara Islamiriik (ISGS). Uus meeldetuletus ohu ulatusest tuli alles eelmisel nädalal, kui rünnati Nigeri pealinna Niamey lennujaama.
Džihadistide tegevus on ohuks ka Saheli väärtuslike või strateegiliselt oluliste mineraalide ekspordile: piirkond on peamine kulla tootja ja Mali toodab ka liitiumi – mis on akude peamine koostisosa ja mida kasutatakse ka mõnedes ravimites –, samas kui Nigeril on märkimisväärsed uraanivarud.
Nigeri sõjaväeline valitsus on võtnud Prantsuse operaatorilt Orano kontrolli riigi peamise uraanikaevanduse üle ning kaalub nüüd Venemaad oma uue partnerina selles sektoris.
Trumpi administratsioon näib olevat mures ka selle pärast, et Venemaa ei jääks kolme riigi ainsaks välismaiseks kaitsekoostöö partneriks.
Erinevalt Lääne-Aafrika piirkondlikust blokist ECOWASist, Prantsusmaast, Euroopa Liidust ja Bideni administratsioonist ei pea aga tänane Valge Maja Venemaa sõjalist kohalolekut ohuks piirkondlikule stabiilsusele ega inimõigustele. Venemaa on Malisse paigutanud umbes tuhat julgeolekutöövõtjat ning Burkina Fasosse ja Nigerisse väiksemaid palgasõdurite või regulaarvägede kontingente, kommenteeris BBC ning lisas, et venelased on regioonis toime pannud arvukalt kuritarvitusi, eriti Malis.
Kui aga Attalah Mali pealinna Bamakot külastas, andis ta märku, et Washington suhtub Moskva sõjalisse sekkumisse üsna rahulikult.
BBC hinnangul ei taha Washington jätta piirkonda ainult Venemaa mõju alla ja soovib seda nüüd tasakaalustada omaenda julgeolekupartnerlusega. Aga see toimub siiski tingimustel, mis ei häiri Trumpi poliitilist valijabaasi, kellele ta on korduvalt lubanud lõpetada USA osalemise “igavestes sõdades” välismaal. Asi ei ole vägedes kohapeal – välja arvatud ehk aeg-ajalt tegutsevad väljaõppemeeskonnad.
Africomi asejuht Brennan ütles, et USA pakub Malile, Burkina Fasole ja Nigerile luuretuge ning vihjab võimalikele relvasaadetistele. Kuid Washington ei püüa sinna vägesid saata ega taasavada suurt droonibaasi, mille ta ehitas Nigerisse, kus tal oli umbes 800 sõdurit. Hunta saatis nad riigist välja pärast seda, kui Bideni administratsioon avaldas survet demokraatia taastamiseks riigis.
Pärast riigipöörete lainet püüdis ECOWAS avaldada sõjaväejuhtidele survet, et nad lubaksid kindlaid uute valimiste kuupäevi. Kuid vastuseks lahkusid Niger, Burkina Faso ja Mali eelmisel aastal blokist ning keskenduvad nüüd oma konföderatsiooni, Saheli Riikide Liidu (AES) ülesehitamisele.
Kuna nad ei ole enam liikmed, ei ole ECOWAS-il kohustust tegeleda enam nende riigikorraga. Ja see võimaldab tosinal ülejäänud liikmesriigil proovida taastada praktiline koostöö kolmikuga võitluses islamistlike rühmituste vastu.
See on piirkonna valitsuste jaoks peamine prioriteet ajal, mil võitlejad on imbunud üle piiride, et korraldada rünnakuid või varjata end selliste riikide nagu Benini, Nigeeria ja Togo, Ghana ja Cote d’Ivoire’i põhjaosas.
Kuna piirkond seisab silmitsi selle hirmuäratava väljakutsega, võivad USA luureandmed peamiste sihtmärkide kohta ja võib-olla ka lisarelvad aidata võitlejate vastu kiireid võite saavutada.
Kuid – nagu näitas Prantsusmaa kümme aastat kestnud tuhandete sõdurite ja õhujõudude paigutamine Saheli piirkonda – ei saa ainuüksi kõrgtehnoloogiliste sõjaliste vahenditega rahu taastada, kui ei lahendata ka keerulisi sotsiaalseid ja majanduslikke pingeid selles maailma ühes kõige vaesemas piirkonnas, tõdes BBC.