Reedel, 30. jaanuaril otsustas Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu anda 2026. aasta Pärnumaa vapimärgid neljale silmapaistvale inimesele. Vapimärgi kavaleriks valiti teiste seas ka Lääneranna valla kauaaegne kultuurikorraldaja ja Kõmsi rahvamaja hing Lea Mäeorg, kelle järjepidev ja pühendunud töö on aastakümnete jooksul rikastanud nii kohaliku kogukonna kui ka kogu Pärnumaa kultuurielu.
Lisaks Leale pälvisid vapimärgi Enn Rand ettevõtluse ja turismi arendamise eest, Esta Tamm rannakalanduse edendamise eest ning Naima Toht pikaaegse panuse eest perearstina. Pärnumaa vapimärk antakse inimestele, kelle tegevus ja saavutused on olnud maakonna jaoks erilise tähendusega.
Lea Mäeoru jaoks tuli tunnustus ootamatult. „Kui 30. jaanuari õhtupoolikul mulle helistati Pärnumaa Omavalitsuste Liidust, oli kõne algus juba teistmoodi. Sooviti minu reede õhtu teha pidulikumaks teatega, et olen osutunud üheks vapimärgi saajaks,“ meenutab ta. „Esimene emotsioon oli suur imestus – kas tõesti suurel Pärnumaal? Selline märkamine läheb südamesse ja tekitab ainult tänutunnet. See tähendab mulle väga palju.“
Pikk teekond rahvamajas ja kultuurikorralduses
Lea Mäeorg alustas Kõmsi rahvamajas tööd 2002. aasta detsembris toonases Hanila vallas. Alates 2024. aasta sügisest kannab ta ametinimetust kultuurikorraldaja. Tema töö ei ole piirdunud ainult sündmuste korraldamisega, vaid hõlmanud ka maja arendamist ja hoidmist. Aastate jooksul on rahvamajas tehtud mitmeid olulisi uuendusi: paigaldatud uus lavavalgustus, vahetatud aknad ja uksed ning soetatud uued saali- ja lavakardinad.
„Minu eelkäija Irina Pärila oli loonud majja traditsioonid ja ringid juba tööle saanud, selles osas oli lihtsam edasi minna,“ ütleb Mäeorg. „Aga alguses lisandus ootamatult palju majandusalast tegevust – tuli luua tingimused ja maja korrastada.“
Kõige eredamalt on talle meelde jäänud sündmused, mis on kogukonda kokku toonud. Erilise koha südames on harrastusteatrite festivalid, heategevusprojektid koostöös Lastekaitse Liidu ja Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusega ning taasiseseisvumispäeva kontserdid, mis said alguse Lääneranna valla loomisaastal.
Meeldejäävaid hetki on olnud ka kulisside taga. „Marko Matvere kontserdi eel lõi äike elektri välja 20 minutit enne algust. Marko küsis laval: „Kas sul küünlaid on?“ Ja ikka leidsime… Elekter tuli tagasi. Teinekord pidime lumetormis näitlejate bussi hangest välja lükkama,“ naerab ta.
Kogukond kui suurim motivaator
Lea Mäeoru sõnul on tema suurimaks motivaatoriks olnud inimesed ja kogukond. Kõmsi rahvamaja ümber on tekkinud tihe koostöö kooli, raamatukogu ja külaseltsiga. „Me oleme kõik omavahel põimunud. Koolilapsed tulevad õpetajatega esinema, raamatukogu toob kirjanikke rahvaga kohtuma, külaseltsiga viime projekte ellu. See annab jõudu,“ kirjeldab ta.
Südant soojendab ka see, et rahvamajas tegutsevad mitmed pikaaegsed kollektiivid: naisrühm Haniale, tantsurühm Värten, kapell ja huviringid ning juba kolmandat hooaega Lääneranna koor. „Pikkade aastate väärtus on usaldus – publik leiab tee meie majja. Kui näed, et inimesed tulevad ja tahavad osa saada, annab see energiat edasi minna.“
Ta tunnistab, et kultuuritöö nõuab sageli rohkem aega, kui töölepingus kirjas. „Vahel on raske öelda perele ja nüüd ka lastelastele, et olen jälle nädalavahetusel tööl. Aga nad mõistavad. See töö liidab põlvkondi ja annab inimestele koha, kus olla koos.“
Väärikas tunnustus kogukonna teenimise eest
Pärnumaa vapimärk antakse üks kord elus ning see sümboliseerib maakonna tänu inimesele, kelle töö on jätnud püsiva jälje.
Lea Mäeoru puhul on see tunnustus mitte ainult tema enda tööle, vaid ka Kõmsi rahvamajale ja tervele kogukonnale, kes on aastate jooksul koos temaga loonud sündmusi, traditsioone ja kohtumispaiku.
„Inimesed armastavad kultuuri. Teie pärast me seda teemegi,“ ütleb ta lõpetuseks. „Koos on see teekond läbi muutuste, rõõmude ja loomise.“
Varem on Pärnumaa vapimärgi pälvinud ka näiteks kaks tänase Lääneranna valla aladel tegutsenud inimest: Mihkli koguduse õpetaja Gustav Maarand † (1996) ning Varbla vallavalitsuse sotsiaalnõunik Maie Ausmeel (2012), kuid need tunnustused jäid aega enne Lääneranna valla loomist.