Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves ei hoia kokku sõnu, kui hindab USA presidendi Donald Trumpi mõju maailmapoliitikale.
Kohutav mõju. Kaheksakümmend aastat kestnud Pax Americana, Teisest maailmasõjast saadik kehtinud maailmakord, lõppes 11 kuuga, ütles Ilves intervjuus Yle-le.
Pax Americana (Ameerika rahu) on termin, mis kirjeldab läänemaailmas pärast Teist maailmasõda valitsenud suhteliselt rahulikku perioodi, mis peegeldub Ameerika Ühendriikide domineerivas sõjalises ja majanduslikus positsioonis.
Ameerika Ühendriigid on muutunud tundmatuseni, annab Ilves teada.
72-aastane Ilves oli Eesti president kümme aastat, aastatel 2006–2016. Ta kolis Stockholmist Ameerika Ühendriikidesse Eesti pagulaste lapsena 1957. aastal ja elas Ameerika Ühendriikides 1990. aastate alguseni.
Ilvese sõnul on USA riikliku julgeoleku strateegias midagi väga šokeerivat: strateegia peab Euroopa Liitu Ameerika Ühendriikide peamiseks vaenlaseks.
See nõuab EL-i laialisaatmist. Nüüd sõltub liidu tulevik Euroopa juhtide julgusest, märgib ta.
Ameerika Ühendriigid avaldasid strateegia eelmise 2025. aasta lõpus.
Ilvese sõnul on Euroopa seni peamiselt Trumpi sabas sörkinud. EL on Trumpi kehtestatud imporditariifidele reageerimisel olnud liiga reserveeritud.
Toomas Hendrik Ilvese sõnul on maailma jagamise Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina huvisfäärideks peamiseks takistuseks USA Kongress.
Venemaale ja Hiinale meeldiks selline võimalus väga. Trumpil ei paista olevat midagi selle vastu (Ameerika Ühendriikide) keskendumisele läänepoolkerale, hindab Ilves.
Kuid praeguse Kongressi ajal on see väga-väga keeruline. Trumpi käitumine sõltub vähemalt mingil määral Kongressist, mis on palju euromeelsem kui praegune USA valitsus.
Aga kuidas on lood EL-iga? Milline on selle tulevik ja roll?
Ilves ütleb, et talle ei meeldi sõna „föderaalriik”, sest see on muudetud relvaks, mis tähendab igasugust kurjust.
Parim lahendus oleks ühtne Euroopa, ütleb president, kes liitus eelmise aasta aprillis liikumisega Volt Europa.
Tema sõnul tähendaks ühinemine konkreetseid otsuseid, mitte loosungite levitamist.
Ühine kapitaliturg, ühislaenud, väljakujunenud siseturg ja ühine kaitse, sõnab Ilves.
Hajutatud kapitaliturg on üks põhjusi, miks Euroopa on tehnoloogilises arengus maha jäänud, hindab president.
Euroopa energiasektori vajalike tohutute investeeringute jaoks tuleks muu hulgas võtta ühislaen.
Ilma energiata ei saa tehisintellekti arendada. Meil (EL-is) pole oma tehisintellekti võimekust ja me ei arenda seda ilma ühiskapitali ja ühislaenudeta, ütleb Ilves, keda tuntakse Eestis tehnoloogiafännina.
Tema sõnul on siseturu probleem teenused. Kaubad liiguvad sujuvalt üle sisepiiride, aga teenused mitte.
Euroopa ühine kaitse ei pea tingimata tuginema ühisele armeele, kuid ühised kaitsehanked on Ilvese sõnul kindlasti vajalikud. Ja liikmesriikide tugevad kaitsevõimed.
Viimased 35 aastat on Euroopa nautinud teenimatult mugavat elu, sõnab president.
Teisest küljest survestasid ka Ameerika Ühendriigid Euroopat pikka aega sellesse mugavusse, ütleb Ilves.
Alati, kui Euroopa Liit oma kaitses kasvõi natukenegi proaktiivne oli, purustasid Ameerika Ühendriigid initsiatiivi, märgib ta.
Ilvese sõnul oli selle kõige olulisem näide 1998. aasta Saint-Malo deklaratsioon. See oli Prantsusmaa ja Suurbritannia vaheline leping, mis pani aluse EL-i ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.
Sellest sai üks väheseid konflikte EL-i ja Ameerika Ühendriikide vahel. Euroopa tahtis teha rohkem, kuid Ameerika Ühendriigid ütlesid kindla ei, meenutab Ilves.
Üle 70 aasta oli Ameerika Ühendriikide vastus kõigele julgeolekuga seonduvale NATO. Nüüd on selle tulevik kaalul, muu hulgas Donald Trumpi Gröönimaa-huvi tõttu.
„Ma ei tea, mis NATO-st saab,” ütleb Ilves otsekoheselt.
NATO tulevik sõltub ennekõike Donald Trumpi meeleolumuutustest. Venemaa tulevik sõltub omakorda Ukraina sõja tulemusest, ütleb Ilves.
Ma arvan, et Euroopa pole täielikult aru saanud, mis juhtub, kui Ukraina sõja kaotab, arutleb Ilves.
Kas keegi arvab tõsiselt, et pärast Butša või Irpini veresauna ja vägistamisi jääks alles 35 miljonit ukrainlast?
Ilvese sõnul ähvardaks Ukraina kaotuse korral EL-i pagulaskriis, mida pole kunagi varem kogetud. Ja isegi kui sõda lõpeb mingisuguse rahuga, ei tohiks Venemaaga enam nii käituda, hoiatab Ilves.
Kui sõda lõpeb, on Venemaal miljon meest, keda on Ukraina sõjas julmalt koheldud, väidab Ilves.
Ta viitab Venemaa sõjast naasnute vägivallaaktidele ja ütleb, et EL-i riigid peaksid viisakeelud pikaks ajaks jõusse jätma.
Sanktsioonid on Ilvese arvates ainus viis, kuidas EL saab Venemaad mõjutada. Põhjala ja Balti riigid koos Poolaga on olnud nende jõupingutuste esirinnas.
Kogu minu ametiaja jooksul olid vastamisi arrogantsed Põhjala riigid versus „alaarenenud” eestlased või baltlased. On huvitav, kuidas see sõja tõttu muutunud on, muigab Ilves.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.