Ukraina teatas korraga üheksa Vene tiibraketi tõrjumisest | Välismaa

Ukraina õhutõrje suutis hiljuti Venemaa õhurünnaku ajal Kiievile alla tulistada korraga üheksa ülehelikiirusel liikuvat Vene tiibraketti H-22 (vene markeering X-22), teatas Ukraina õhuvägede pressiesindaja. Varem oli Ukraina kogu täiemahulise sõja jooksul suutnud enam kui 400-st seda tüüpi raketist alla tulistada ainult kolm.

Ukraina õhuväe kommunikatsiooniosakonna juhataja, polkovnik Juri Ignat rääkis intervjuus väljaandele RBK-Ukraina, et Venemaa kasutas hiljutises rünnakus Kiievile samaaegselt 12 raketti H-22, millest igaühel on umbes ühetonnine lõhkepea, mis muudab nende rünnakud eriti ohtlikuks.

Ignat märkis, et alla tulistati üheksa sellist raketti. “See on enneolematu juhtum, mis väärib tõeliselt tähelepanu ja tänu meie sõduritele, kes need raketid kahjutuks tegid. Muide, enam kui 400-st sellisest raketist, mis lasti välja kogu selle intsidendi eelsel perioodil, suudeti alla tuua vaid kolm,” ütles ta.

Teadaolevalt lastakse rakette H-22 välja strateegilistelt pommitajatelt Tu-22M3. H-22 Burja on Nõukogude Liidus välja töötatud ülehelikiirusega lendav laevavastane tiibrakett.

See töötati välja 1960ndatel aastatel radaritele nähtavate sihtmärkide, eriti lennukikandjate ja lennukikandjate rünnakugruppide ründamiseks, kasutades tuuma- või fugass-kumulatiivset lõhkepead. Seetõttu oli rakett loodud läbima ka eriti tugevaid õhutõrjesüsteeme.

Sõjauudiste väljaande Defense Express andmeil saavutab H-22 kiiruse kuni Mach 4,6 ja lendab kuni 22,5 km kõrgusel, mis raskendab oluliselt selle tabamist enamiku õhutõrjeraketisüsteemide poolt. Raketi lennuulatus on kuni 600 kilomeetrit, kuid selle tabamistäpsus ei ole kuigi suur.

Ukrainlaste hulgas on kasvanud arvamus, et sõda sel aastal ei lõppe ning samuti on suurenenud nende hulk, kes on valmis sõda taluma nii kaua kui vaja, selgub esmaspäeval avaldatud küsitluse tulemustest.

Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) uuringu kohaselt ei usu 43 protsenti ukrainlastest, et sõda Venemaaga lõpeb 2026. aastal. Seda on 14 protsendipunkti rohkem kui detsembris.

Samuti ütles 65 protsenti vastanutest, eton kindlalt otsustanud sõda taluda “nii kaua kui vaja”, võrreldes 62 protsendiga detsembris ja 54 protsendiga märtsis 2025.

Ainult 20 protsenti vastanutest ütles, et nad peavad võimalikuks rahulepingut 2026. aasta keskpaigaks, samas kui 18 protsenti ütles, et sõda võib lõppeda aasta teisel poolel.

KIIS-i küsitluse kohaselt lükkas 52 protsenti vastanutest kategooriliselt tagasi rahulepingu, mis võimaldaks Venemaal kogu Donbassi üle võtta vastutasuks julgeolekugarantiide eest, samas kui 40 protsenti oli valmis selle tingimusega leppima. Need arvud on jäänud suures osas samaks võrreldes varasema küsitlusega jaanuari esimesel poolel.

Umbes 88 protsenti ukrainlastest peab Venemaa rünnakulainet energiainfrastruktuuri vastu katseks jätta elanikkond ilma soojusest ja valgusest, et sundida neid alistuma. Ligikaudu 90 protsenti vastanutest usub, et Ukraina peaks Venemaa territooriumile vastulöögi andma, 80 protsenti leiab, et sellised rünnakud võiks hõlmata ka mittesõjalisi sihtmärke, nagu elektrijaamad või naftataristu.

Moskva väed on viimastel kuudel oma rünnakuid Ukraina elektrivõrgu vastu intensiivistanud, põhjustades massilisi elektrikatkestusi külmakraadide ja käimasolevate rahuläbirääkimiste ajal.

KIIS viis küsitluse läbi 23.–29. jaanuarini.

Vene relvajõudude esmaspäeva varahommikul korraldatud rünnakus hukkusid Donetski oblastis isa ja poeg perekonnast, mis oli Ida-Ukrainast põgenenud, kuid hiljem oma rindelähedasse kodulinna naasnud.

Veidi pärast südaööd tabas õhurünnak tööstuslinna Oleksijevo-Družkivkat Donetski oblastis, mis on pea neli aastat tagasi Venemaa alustatud sõjas oluline sihtmärk.

“Rünnakus said surma 44-aastane mees ja tema 23-aastane poeg,” teatas politsei avalduses, lisades, et 42-aastane ema ja veel kaks last said haavata.

Oleksijevo-Družkivkas elas enne sõda umbes 7000 inimest ja see asub rindejoonest umbes 15 kilomeetri kaugusel.

Politsei teatel oli perekond möödunud aasta novembris põgenenud Donetski oblastist, mille Kreml on väitnud olevat osa Venemaast, kuid naasis kuu aega hiljem.

Politsei avaldas pildid, millel on näha suitsu tõusmas pere kodu söestunud varemetest, mida ümbritsevad rusuhunnikud.

Kohalikud võimud, kes on kutsunud elanikke üles rindepiirkondadest põgenema, teatavad aeg-ajalt naasvatest evakueeritutest, kes seejärel surma saavad.

Piirkonna kuberner Vadõm Filaškin avaldas sotsiaalmeedias kaastunnet ja ütles: “Ma olen ka nördinud ka selle pärast, et vanemad tegid teadliku otsuse lahkuda rindest kaugel asuvast piirkonnast ja tuua oma lapsed tagasi vaenlase pommide alla.”

Vene väed ja nende käsilased on kontrollinud osa Donetski oblastist alates 2014. aastast. 24. veebruaril möödub neli aastat Venemaa täiemahulise pealetungi algusest Ukrainale.

Venemaa korraldas jõhkra droonirünnaku Dnipropetrovski oblastis asunud tsiviilbussi vastu. Buss vedas kaevureid ning energiafirma DTEK teatas, et Vene rünnakus hukkus 12 ja vigastada sai vähemalt 16 inimest.

Ukraina suurima eraenergiafirma DTEK teatel olid hukkunud teel koju ühest firma piirkonnas asuvast kaevandusest. Võimude teatel sõitis buss Ternivka linna lähedal, mis asub rindejoonest umbes 65 kilomeetri kaugusel.

“Teenindusbussis olid kaevandustöölised, need olid tsiviilisikud, kes ei osalenud lahingutegevuses,” ütles ombudsman Dmõtro Lubinets.

Varasem droonirünnak tappis Dnipro linnas ühe mehe ja naise.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Venemaa vastutab korraldatud rünnakutega eskalatsiooni eest.

“Kurjus tuleb peatada. Tänan kõiki üle maailma, kes seisavad Ukraina kõrval!” ütles Zelenski. 

Zelenski tõi samuti välja, et Kiievis on endiselt kütteta üle 500 kortermaja.

“Pidasin nõu olukorra üle piirkondades. Dnipropetrovski oblast: Pavlohradi rajoonis Ternivkas tabasid Vene droonid kaevureid vedanud bussi. Kahjuks on palju hukkunuid. Minu kaastunne kõigile peredele ja lähedastele. On ka haavatuid. Nikopolis ja Marhanetsis oli droonirünnakute tõttu elektriliinidele elektrikatkestusi,” sõnas Zelenski.

Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakus tsiviilbussile 12 inimest Autor/allikas: SCANPIX/AFP/HANDOUT

Ukrainas langeb temperatuur uuel nädalal kuni –30 kraadini, vahendas esmaspäeval uudistekanal Ukrinform Ukraina hüdrometeoroloogiakeskuse informatsiooni.

Esmaspäeval püsib Ukrainas külm ja kuiv ilm. Öösel on oodata külmakraade vahemikus –18 kuni –30 ja päeval –13 kuni –18 kraadi. Ukraina linnad kannatavad samal ajal Vene rünnakute all ning paljud majapidamised on kütte ja elektrita.

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 241 530 (võrdlus eelmise päevaga +850);

– tankid 11 627 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 23 981 (+1);

– suurtükisüsteemid 36 802 (+25);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1633 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1291 (+1);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 121 217 (+1083);

– tiibraketid 4205 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 76 585 (+146);

– eritehnika 4057 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.