Sotsiaalmeediast käis läbi info, et Riigimetsa Majandamise Keskus koondab kohalikke töötajaid ja võtab tööle madalama palgatasemega ukrainlased. Kui tõene või mittetõene see teave ka poleks, läheb see hästi kokku valitsuse rände- ja tööjõupoliitikaga. Lisaks võib eeldada, et kui Saaremaa lihatööstuse ostis ukrainlane, siis hakkavad seal tööle odavukrainlased, keda tuleb siia murdu.
Praegu on Riigikogu menetluses valitsuse eelnõud, millega lihtsustatakse odavööjõu sissevedu, kusjuures neile võib maksta 80% sellest, mida saavad kohalikud töötajad, ning võõrad tuuakse sisse maadest, kus räägitakse vene keelt hästi.
Ehk TOP 10-s on üheksa endise Nõukogude Liidu maad ja India, mis tähendab, et venestamine kogub hoogu. Vene keel on Eestis juba täiesti autonoomne, ta elab oma elu väljaspoolt riigikeelt ja eriti töökeskkondades.
See tähendab, et töökohad võetakse ära mitte ainult eestlastelt, kelle maa see on, vaid ka siinsetelt venelastest kodanikelt. Miks peaks tööandja pidama palgal siinset venelastki, kui saab sisse tuua odavukrainlase?
See on NLKP tööjõupoliitika jätkamine. Kuigi rahvale räägitakse, et sisse tuuakse spetsialiste, teavad kõik, et ehitusplatsid on täis sissetoodud venekeelseid keevitajaid ja ehitajaid. Isegi kui kusagil tuuakse sisse spetsialistid, tähendab see, et kõrgkooli lõpetanud eesti noor peab konkureerima Indiast toodud IT-mehega ja puhtalt palga pärast värvatakse indialane.
Eesti noored on venestamise tõttu niigi ebasoodsas olukorras, sest Tallinnas nõutakse mistahes töökohale kandideerides vene keele oskust, mida inglise keelele orienteeritud Eesti noortel pole, eestlastest arstid aga emigreeruvad, sest neilt nõutakse eesti riigikeelega kodumaal vene keelt.
Valitsuse tööjõupoliitika kannab endas palju võltsi. On selge, et kõrgete elektrihindade tõttu siit lahkuv või suletav ettevõtlus ei vaja enam spetsialiste. Eesti palgatase ei kannata Saksamaa või Soomega võrreldes mingit kriitikat. Kui Eestisse mõni “spetsialist” tulebki, siis oletatavasti on ta Indias diplomi ostnud, need pidavat olema hästi võltsitud.
Laias laastus on Eesti odavtööjõuriik, mis ei orienteeru enam innovatsioonile, vaid odavtöökätele ning madalast tootlusest ja kõrgetest elektrihindadest tingituna sureb majandus, eriti töötlev tööstus siin välja. Odavtöökäte sissevedu on luigelaul Eesti majandusele.
Mööda ei saa ka sellest, et Eesti riik röövib vaeselt riikidelt “ajusid”, eriti paljaks varastatakse Ukraina, kellele valitsus vannub samas piiritut truudust sõdimisel ja suremisel Euroopa rahuliku elu eest. Kui vaadata, et lähteriigist Moldovast on kümned tuhanded hakkajamad juba Euroopas laiali ja Eesti veab sealt neid endalegi, siis ei maksa rääkida mingist Moldova abistamisest – me röövime Moldovat just siin ja praegu.
Eesti inimesed, nii eestlased kui venelased, jäävad ilma töökohtadest, palgatase langeb tänu odavtöölistele, meid hakkab ümbritsema võõras keel ja kultuur, riigikeel kaotab mõtte – see on Eesti valitsuse loodav “tulevik”.
Samal teemal Martin Helme: valitsus tahab odavtöölisi tuua vene keele mõjuga riikidest
Martin Helme: valitsus jätkab NLKP poliitikat, millega toodi venekeelseid Dvigateli ja kolhoosidesse
Siim Pohlak: Eestis vahetatakse oma töötajad odavate ukrainlaste vastu välja
Martin Helme: massiline odavtööjõu sissetoomine venestab Eestit ja langetab palgataset
Anti Poolamets: Eesti ei vaja Bolti kottidega “IT-spetsialiste”, hoolitsegem oma rahva eest