Juulis teatas Starmer, et Ühendkuningriik muudab septembris oma seisukohta, kui Iisrael ei täida tingimusi, sealhulgas relvarahu sõlmimist Gazas ja pikaajalise, jätkusuutliku rahuleppega nõustumist, mis tagab kahe riigi lahenduse.
Starmeri samm kujutab endast suurt muutust Ühendkuningriigi välispoliitikas, kuna senised Briti valitsused on väitnud, et tunnustamine peaks toimuma osana rahuprotsessist ja hetkel, mil sellel oleks maksimaalne mõju.
Iisraeli valitsus, Gazas olevate pantvangide perekonnad ja mõned Briti konservatiivsed poliitikud on kavatsuse hukka mõistnud.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles varem, et selline tegevus “premeerib terrorit”.
Ühendkuningriigi ministrid väidavad aga, et neil lasub moraalne vastutus tegutseda, et hoida elus lootust pikaajalise rahuleppe saavutamiseks.
Valitsusallikate sõnul on olukord Gazas viimastel nädalatel märgatavalt halvenenud. Nad viitasid piltidele, mis kujutavad näljahäda ja vägivalda enklaavis. Starmer on Gazas toimuvat varem kirjeldanud kui “väljakannatamatut”.
Iisraeli viimane maismaaoperatsioon Gaza linnas, mida üks ÜRO ametnik kirjeldas kui “katastroofilist”, on sundinud sadu tuhandeid inimesi põgenema.
Sel nädalal jõudis ÜRO uurimiskomisjon järeldusele, et Iisrael on sooritanud palestiinlaste vastu Gazas genotsiidi. Iisrael mõistis järelduse hukka.
Briti ministrid tõid otsuse Palestiina riigi tunnustamiseks ühe peamise põhjusena esile Iisraeli asunduste jätkuva laiendamise okupeeritud Läänekaldal, mis on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslik.
Praegune justiitsminister David Lammy, kes juulis oli välisminister, kui tunnustamise teekond välja kuulutati, tõi esile vastuolulise E1-asundusprojekti, mis kriitikute sõnul hävitab lootused toimiva ja ühtse Palestiina riigi loomiseks.
“Palestiina riigi tunnustamine on tagajärg laienemisele ning uusasunike vägivallale, mida me Läänekaldal näeme,” sõnas Lammy ja lisas, et E1-asundusprojekt välistaks täielikult võimaluse kahe riigi lahenduseks.
Palestiina Omavalitsuse president Mahmoud Abbas tervitas Ühendkuningriigi tunnustamise lubadust, kui ta külastas selle kuu alguses Starmerit. Downing Streeti teatel olid mõlemad juhid kokku leppinud, et Hamasil ei ole tulevikus Palestiina valitsemises kohta.
Konservatiivse partei juht Kemi Badenoch ütles, et soovib näha Lähis-Idas kahe riigi lahendust, kuid kirjutades nädalavahetusel ajalehes The Telegraph ütles ta: “On ilmne, ja ka USA on selle kohapealt selge olnud, et Palestiina riigi tunnustamine praegu ja pantvangide vabastamiseta oleks terrorismi premeerimine.”
Laupäeval saadetud avalikus kirjas Starmerile kutsusid pantvangide perekonnad peaministrit üles mitte astuma seda sammu enne, kui ülejäänud 48 pantvangi, kellest arvatakse 20 endiselt elus olevat, on vabastatud.
“Teade tulevasest tunnustamisest on oluliselt raskendanud meie lähedaste koju toomise pingutusi,” kirjutasid nad. “Hamas on juba tähistanud Ühendkuningriigi otsust võiduna ja pöördunud selgelt relvarahu kokkuleppe rikkumise poole.”
Valitsusallikate sõnul esitavad ministrid lähinädalatel järgmised sammud Hamasile sanktsioonide kehtestamiseks.
Sel nädalal Ühendkuningriiki toimunud riigivisiidi ajal ütles USA president Donald Trump samuti, et ta ei nõustu Palestiina riigi tunnustamisega.
Starmer oli seadnud tähtaajaks sel nädalal toimuva ÜRO Peaassamblee istungi, mille jooksul pidi Iisrael astuma “sisulisi samme, et lõpetada Gazas valitsev kohutav olukord, nõustuma relvarahuga ning pühenduma pikaajalisele ja jätkusuutlikule rahule, taaselustades kahe riigi lahenduse väljavaate”.
Mitu teist riiki, sealhulgas Portugal, Prantsusmaa, Kanada ja Austraalia, on samuti öelnud, et tunnustavad Palestiina riiki – Hispaania, Iirimaa ja Norra tegid seda juba eelmisel aastal.
Palestiinat tunnustavad praegu umbes 75 protsenti ÜRO 193 liikmesriigist, kuid tal puuduvad rahvusvaheliselt kokkulepitud piirid, pealinn ja armee, mistõttu on tunnustamine suures osas sümboolne.
Kahe riigi lahendus tähendab Palestiina riigi loomist Läänekaldal ja Gaza sektoris. Ida-Jeruusalemm oleks selle plaani järgi riigi pealinn. Iisrael okupeerib praegu nii Läänekallas ka Gazat, mis tähendab, et Palestiina Omavalitsus ei oma täielikku kontrolli oma maa ega rahva üle.
Valitsusallikad märkisid, et nende nõudmised Hamasi pantvangide vabastamiseks ja relvarahule nõustumiseks pole muutunud. Välisministeeriumi ametnikud rõhutasid ka, et omariiklikkus on Palestiina rahva õigus ega saa sõltuda Hamasist, keda valitsus peab terroristlikuks organisatsiooniks.
Neljapäeval sõnas Starmer, et Hamasil ei saa olla mingit osa tulevases Palestiina riigis.
Iisraeli sõjavägi alustas sõjalist kampaaniat Gazas vastuseks 2023. aasta 7. oktoobril Hamasi poolt korraldatud rünnakule Lõuna-Iisraelis, mille käigus hukkus umbes 1200 inimest ja 251 võeti pantvangi.
Alates sellest ajast on Iisraeli rünnakutes Gazas hukkunud vähemalt 64 964 inimest, teatas piirkonna Hamasi kontrolli all olev tervishoiuministeerium.