„Täna 106 aastat tagasi alla kirjutatud Tartu rahuleping on Eesti riigi sünnitunnistus, mis sai teoks tänu Eesti rahva, sõjameeste ja diplomaatide sihikindlale tegutsemisele ühise eesmärgi nimel. Kokku hoidmise ja ühiselt tegutsemise põhimõtet tuleb Eesti välis- ja julgeolekupoliitilist kompassi seades hoida meeles ka tänasel päeval,“ sõnas Tsahkna.
„Meile seni harjumuspärane rahvusvaheline kord paistab olevat muutumises. Selles valguses on Eesti iseseisvuse ja suveräänsuse püsimiseks erakordselt oluline rääkida riigina selgesõnaliselt, tegutseda kindlameelselt – vajadusel ka eestvedaja rollis – ning ahastusse langemise asemel rahulikult Eesti asja edasi ajada,“ sõnas Tsahkna.
Välisminister rõhutas, et Eesti julgeolekut kindlustavad rahvusvahelise korra alustalad on täna kõige otsesemalt löögi all Ukrainas.
„Ukraina sõja lõpptulemusest sõltub, kas jääb kehtima põhimõte, et riigipiire jõuga ei muudeta, või muutub aktsepteeritavaks see, et üks riik tungib teisele kallale, tapab ja laastab ning kirjutab tagatipuks enda maa-alale ruutkilomeetreid juurde,“ ütles Tsahkna. „Seetõttu on ukrainlaste võitlus oma iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest ühtaegu võitlus kõigi nende riikide jaoks, kes oma piiridest hoolivad, ning Eesti välispoliitikas jääb Ukraina prioriteediks number üks.“
Välisministri sõnul viib Eestit praegusel muutuste ajal edasi vaid järjekindel töö partner- ja liitlassuhete hoidmise ning tugevdamise nimel.
„Eesti peab olema diplomaatiliselt erakordselt aktiivne. Meie koostöö on tihedaim nendega, kes lähedal, ehk Põhjala ja Balti riikidega. Sealt edasi kõigi ülejäänud Euroopa Liidu partnerite ja NATO liitlastega. Ent ka sellega ei saa piirduda,“ toonitas välisminister.
„Eesti haare peab olema globaalne, sest mida nähtavamad ja kuuldavamad me oleme, mida tihedamalt oleme majanduslike, poliitiliste või kultuurisidemete kaudu ka kaugemate riikidega seotud, mida rohkem on meil sõpru ja koostööpartnereid, seda kindlam on meie seljatagune,“ ütles Tsahkna. „See on ka põhjus, miks tänavu saab Eesti lipp lehvima viie uue Eesti suursaatkonna küljes.“
Välisministri sõnul aga algab Eesti rahvusvaheline edu ja meie julgeoleku kindlustamine kodust.
„Iseseisvuse taastamise järel on Eesti tugevuseks olnud konsensuslik välis- ja julgeolekupoliitika, mis on võimaldanud meil rahvusvahelisel areenil kujuneda usaldusväärseks ja tõsiseltvõetavaks partneriks. Et see nii jätkuks, tuleb meil ka edaspidi võimalikud erimeelsused lahendada kodus, et tegutseda ühehäälselt ühise eesmärgi nimel, täpselt nagu seda tegid meie inimesed, sõjamehed ja diplomaadid 106 aastat tagasi.“