Aeglustuv hinnatõus kasvatab inimeste ostujõudu
Hinnatõus ei meeldi üldjuhul kellelegi, mistõttu on hea, et järgnevatel aastatel see oluliselt aeglustub. Viimasest finantskriisist alates ehk viimase viieteist aasta jooksul on Eestis hinnad tõusnud keskmiselt 4 protsenti aastas. Tänavu langeb Eesti Panga prognoosi järgi hinnatõus 2,9 protsendini ja tuleval aastal lausa 2,4 protsendini. Sealjuures palgakasv jääb ligi kaks korda kiiremaks ehk on tänavu 5,4 protsenti ja järgmisel aastal 5 protsenti. Kasvab inimeste ostujõud ja tarbijakindlus suureneb.
Hinnatõusuga on see lugu, et liiga kiire kasv ei ole hea, aga samas pikemat aega ei ole ka hindade langus ehk deflatsioon ühiskonnale kasulik. Majandusteadlased on jõudnud konsensusele, et ca kaheprotsendiline aastane inflatsioon on kõige mõistlikum. Ühest küljest hoiab majanduse liikumas. Investeeringuid ja oste ei lükata edasi lootuses midagi odavamalt saada. Teisalt ei kulutata liiga kiiresti säästude väärtust.
Praegused arengud viitavad, et just sellisele tasemele peakski meie hinnatõus langema ning seeläbi jätkuma nii ostujõu kasv kui ka üldine eluolu paranemine.
Ka pessimistidel on põhjust optimistlik olla
Kui kõik need tegurid ja ka paljud muud meie majandusele positiivselt mõjuvad tegevused valemisse ritta panna, saab päris kena tulemuse, mis võiks ka kõige suuremale pessimistile korraks puhkust anda.
Lubame endil olla üle pika aja optimistlikud − see on kasulik nii meie kui ka majanduse tervisele. Mõlemad on ju elavad organismid.