Üle linna killustunud meditsiiniabi võimalused põhjustavad kurbi tagajärgi, leiavad Tallinna lastehaigla arstid, mistõttu peavad nad hädavajalikuks, et Mustamäe meditsiinilinnakus oleks regionaalhaigla ja lastehaigla kõrval ka sünnitusmaja.
“Hilinenud III astme intensiivravi maksab halvimal juhul nii ema kui ka lapse elu. Selliseid juhtumeid, kus vähemalt üks osapool on Tallinnas logistiliste probleemide tõttu elu kaotanud, ei pea väga kaugest minevikust otsima,” seisab Tallinna lastehaiglast sotsiaalministeeriumisse läinud pöördumises.
Viimastel aastatel on meediastki läbi käinud traagilise lõpuga lugusid, mis saavad alguse sünnitusmajast, kust ühtäkki on vaja vastsündinu viia kiiresti reanimobiiliga Mustamäele lastehaiglasse.
“Meil on tõesti mure eelkõige laste ja perede pärast, kuna sünnitusabi ja laste intensiivravi on Tallinnas killustunud. Arstkond on sellele küsimusele juba aastaid lahendust oodanud,” selgitas ERR-ile Tallinna lastehaigla pöördumise ajendit laste intensiivravi vastutav arst Johanna Hade.
“Killustatus tähendab seda, et kõige hapramas seisundis vastsündinud, kõige pisemad, kirurgilist abi vajavad vastsündinud tuleb oma peredest põhjendamatult lahutada sageli siis, kui nad on just selles kõige kriitilisemas seisundis, ja transportida nad Tallinna lastehaiglasse,” rääkis Hade.
Sünnitusmajades suudavad lastearstid küll pakkuda vastsündinutele esmast abi, aga kõrgema etapi intensiivraviosakond on Põhja-Eestis üksnes Tallinna lastehaiglas. Sedasorti ravi vajavat vastsündinut ei tohiks aga üldse transportida, märkis Hade. Teaduskirjandus kinnitab, et igasugune transport halvendab sellisel juhul ravi tulemust.
Teine oluline mõjutaja on lapse lahutamine emast. Ka selle kohta näitavad kliinilised uuringud, et perekonnast eraldamine halvendab ravi tulemust. Lisaks on ohus emad ise, kes lähevad sünnitusmajast esimesel võimalusel lapse juurde, kuigi vajavad veel meditsiinilist abi.
Vähem sünnitusmaju, rohkem raha ja inimesi
Lisamurena riigi vaatest tõi Hade esile ebavajaliku dubleerimise.
“Suures miinuses vaevlev tervisekassa rahastab Tallinna piires kolme vastsündinute intensiivravi võimekusega osakonda, lisaks kolme üksteist dubleeriva osakonna aparatuuri ja valveringide katmine olukorras, kus sündimus väheneb, personali on puudu ja raha ei ole. Minu arvates on see kliinilisest vaatest maksumaksja raha väärkasutamine,” lausus Hade.
Sündide arvu järgi piisaks Hade sõnul Tallinnas ühest sünnitusmajast.
Dubleerimine soodustab ka ekspertide puudust. Arstide pöördumisest selgub, et laste ja vastsündinute intensiivraviarstid tulevad anestesioloogia ja intensiivravi residentuurist. Neid arste on praegu aga niivõrd vähe, et ohus on kogu eriala püsimajäämine.
Seega Tallinna lastehaigla intensiivraviosakonna vaatest on lahendus ühene: Mustamäe meditsiinilinnakusse, kus juba on Põhja-Eesti regionaalhaigla ja lastehaigla, tuleb rajada ka sünnitusmaja, et naise ja lapse ravivajadused alates rasedaks jäämisest kuni sünnitamise järel kojuminekuni oleksid ühes kohas kiirelt kättesaadavad.
Riik on huvitatud lastehaiglast
Sotsiaalministeerium ei pidanud võimalikuks teemat kommenteerida enne, kui nad on saatnud oma vastuse lastehaigla töötajate pöördumisele. Küll aga on sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) varem öelnud, et toetab PERH-i ja lastehaigla liitmist.
“Tallinna lastehaigla ja PERH on nabanööri pidi omavahel seotud. Väga paljud PERH-i arstid toetavad lastehaiglat raviteenuste osutamisel ning vastupidi. Mina näeksin, et PERH ja Tallinna lastehaigla ühineksid, aga loomulikult peame siin rääkima läbi Tallinna linnavalitsusega, mis on nende plaanid,” kõneles Joller kuu aega tagasi.
Riina Solman Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiu abilinnapea Riina Solman (Isamaa) rääkis ERR-ile, et tema hiljutisel kohtumisel Jolleriga tuli jutuks Tallinna lastehaigla küsimus ning minister küsis haiglat riigile.
“Minu soov oli pigem aru saada, kas me näeme riigi tuge uuele ehitisele (Tallinna haiglale – toim.). Ma sain sealt selge “ei”. Siis tõi Karmen Joller lauda lastehaigla teema. Sellele ma vastasin, et me päris nii ei saa suhtuda, et andke meile üks hoone. Mis kasu sellest linnale oleks? See ei ole väga mõistlik, et me anname oma haigla riigile lihtsalt niisama, selleks peaks riik näiteks haigla ostma,” kõneles Solman. Ta viitas ka sellele, et lastehaigla rahaline seis on väga hea.
Abilinnapea kinnitusel on linnas arutatud ka lastehaigla laiendamise ja uue maja ehitamise küsimust.
Arstide jaoks pole vahet, kes on omanik, peaasi, et tema tegevus ja plaanid ei segaks nende tööd. “Meie usume, et naised ja lapsed peaksid ikkagi saama võimalikult head ravi olenemata sellest, milline erakond on võimul. Lõuna-Eestis mingil põhjusel riigi, linna ja ülikooli ühisomandina tegutsev haigla justnagu töötab,” rääkis Johanna Hade. Küll aga on haigla arstidel ootus sotsiaalministeeriumile, sest paistab, et riik ja linn liiguvad selles teemas eri suundades.
“Meie ootame, et selliste oluliste tervishoiukorralduslike probleemide üle otsustamises võtaks sotsiaalministeerium endale juhtrolli ja algataks diskussiooni, kuidas on võimalik pakkuda naistele ja lastele kõige paremat võimalikku ravi,” sõnas Hade.