Kuigi bitcoin’i väärtus on langenud viimastel kuudel ligi 40 protsenti, kasvab krüptovaluutat tööstulikult kaevandavate ettevõtete väärtus jätkuvalt. Vastuolust kumab läbi firmade plaan pakkuda tulevikus tehisaru arendajatele sobivat taristut, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Bitcoin meenutab Shakespeare’i loodud dramaatilist Hullu Kuningat. Tumma tegelase reisi läbi aja vaadatakse kui draamaetendust, kajastades brutaalse aususega rahva hirmu, ahnust, lootust ja pettumust.
Kuningas Leari loo paralleelina omab väljamõeldud raha ka tohutut mõjuvõimu, kuid käitub ometi ebakindlalt. Ühel hetkel sisendab ta alluvatesse pühendumust ja hirmu ning tasustab lojaalsust, et siis järgmises tujukuses neid karistada. Raske on aru saada, kas turg allub inimeste või bitcoin’i tujudele, sest tegelikult ei kontrolli seda keegi.
Bitcoin’i loo algus sarnaneb kangelase jutustusele, milles tundmatu, uut usku esindav tegelane ilmub lavale ja lubab võidelda rahamaailma draakonite diktaadi ning nende hingeõhus leviva mürgise inflatsiooniga. Lähme etenduses paar kuud enne aastavahetust seni kõige helgema stseeni juurde. Bitcoin’i väärtus jõudis senise ajaloo kõrgeimasse tippu. Kui rõõmsamad vaatajad tulid puhvetist tagasi, oli vaatemäng muutunud tumedaks. Bitcoin’i väärtus kukkus järgmised neli kuud ja praeguseks on kõrghetkest kadunud umbes 40 protsenti.
Etenduse mõttes meenub, et tõusu ja languse ning uue tõusu stseene esines varemgi. Elu kipubki end kordama ja varsti tuleb uus tõus. Varasema kogemuse mõttes pole languses endas midagi tavatut. Ebatavaliseks peetakse reaktsiooni.
Õigemini selle puudumist.
Valusat langust pole saatnud laialdane paanika, jaeinvestorid ei torma ostma ega levi ka motiveerivad narratiivid, et pokkeris tõrjub tark raha nõrgad käed mängust välja. Maailmamajandust tabavate šokkide ajal armastab raha põgeneda traditsioonilistele turvasaartele nagu kuld ja hõbe, aga ka modernse küberraha juurde. Esimeste väärtus lööb praegu rekordeid. Bitcoin pole aga suutnud uusi ostjaid meelitada.
Vaadatakse hoopiski bitcoin’i kaevandavate ettevõtete poole. Esialgu paistab see vastuolulisena, sest nende töö kaotab ju tulusust. Lisaks on alles jäänud väikese osa bitcoin’ide kaevandamine muutunud raskemaks ning kallimaks. Nappus oli kunagi bitcoin’i suurim müügiargument, praegy paistab see rohkem väljakutsena, sest kaevandamine nõuab üha suuremat arvutusvõimsust, rohkem elektrit ja kapitali.
Sama kapitali võiks kasutada teistsuguses ja stabiilsemas väärtusahelas, mille väärtus selgub kõige lihtsamalt vaadates bitcoin’i kaevandamise väljakutseid. Ekslik on pidada selleks raha sisuks olevate matemaatiliste mõistatuste lahendamist. Tõeline katsumus on energia ja taristu. Krüptoraha kaevandavad ettevõtted ei võistle enam ammu ainult arvutusvõimsuses. Nüüd käib tihe konkurents füüsilise taristu nimel – alates andmekeskuste ehitusest ja odava elektri hankimisest kuni hiiglaslike seadmeruumide jahutamiseni.
Tegemist on kõrge riskiga ettevõtlusega. Bitcoin’i väärtuse tõusu ajal püütakse agressiivselt laieneda, oodates, et hindade langusel kukuvad ebaefektiivsemad tegijad kokku. Nende kapital läheb teiste armiliste, aga veel elujõuliste huntide vahel jagamisele. Äri on tsükliline, jõhker ja kapitalimahukas.
Seekord toimub midagi kummalist. Bitcoin’i väärtuse languse ajal tõuseb kaevandusettevõtete aktsiate väärtus. Ühe suurima kaevandava ettevõtte, Core Scientificu kaubeldava aktsia väärtus tegi 2024. aastal ootamatu neljakordse hüppe ja jätkab tõusutrendi. Kaevuri kõige väärtuslikumad varad pole kunagi olnud kõikuva väärtusega mündid ise, vaid nende kaevandamiseks hangitud ja ehitatud elektrilepingud, maa, andmekeskused ja jahutussüsteemid.
Virtuaalse raha kaevandamise nimel tüütu ja ebapraktilise matemaatilise mõistatuse lahendamise asemel on palju elulähedasem lahendada reaalse elu ülesandeid ehk kaevandada intellekti. Tehisintellekti buum vajab sama elektrit ja füüsilist, suure arvutusvõimsusega taristut. TI mudelite käitamine nõuab massiivseid andmekeskusi, täiustatud jahutust, kiiret võrguühendust ja garanteeritud elektritarnet ehk täpselt seda, mis on bitcoin’i kaevandajatel juba olemas.
TI konkurents eeldab kohest taristu kasvu, mitte aastatepikkust planeerimist ja ootamist. Nullist ehitamine on aeglane, kulukas ja seotud igasuguste tüütavate regulatsioonidega. Partnerlus bitcoin’i kaevuritega on kiire otsetee. Tehniline ümberhäälestus pole triviaalne ja nõuab kaevanduses kasutatava raudvara asendamist, aga kokukhoid on ikkagi märkimisväärne.
Lisaks pakub TI kaevandavatele ettevõtetele palju stabiilsemat ärimudelit. Selle asemel, et loota bitcoin’i draamas viimases stseenis ellu jääda, on targem minna üle teise etendusse. Sellisesse, kus suurte rahavirnadega TI-ettevõtted on nõus sõlmima pikaajalisi lepinguid.
Core Scientific suunab 2028. aastaks oma põhirõhu TI (HPC) taristu teenindamisele, muutes vähem tasuvad objektid andmekeskusteks. Mis saab bitcoin’ist? Võimalik, et sellele vastamiseks tuleb täiendavalt kaevata.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.