Iga inimene on eelkõige inimene, aga peale selle öeldakse ju mõnikord, et mõni inimene on lõoke ja mõni teine hoopis öökull — vastavalt sellele, mis kell on kellelgi kombeks magama minna ja üles ärgata.
Nüüd selgub, et see lihtne kaksikjaotus ei kirjelda inimeste uneajatüüpe siiski veel piisavalt täpselt.
Kanada teadlased väidavad oma uurimistöö põhjal, et täpsemal vaatlusel on inimeste seas ilmsiks tulnud tervelt viis selgelt eristuvat uneajatüüpi — kolm hilist ehk senise bifurkatsiooni järgi öökullitüüpi ja kaks varast ehk senises mõistes lõokesetüüpi.
Le Zhou Montrealist McGilli Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et nende uudikjaotus aitab seletada sedagi, miks senise lõokese-öökulli paradigma raames võis paljudele pisut segaseks jääda varasema või hilisema magamise tervisemõju.
Üldiselt on uuringud näidanud, et niinimetatud öökulle ehk hilisema unega inimesi ähvardab rohkem terviseriske kui lõokesi ehk varem magajaid. Uus süsteem aitab aga eri tüüpi öökullidel vahet teha ja tervislikkuse seoseid sellevõrra selgemini esile tuua.
Zhou ja ta kaaslased võtsid Ühendkuningriigi Biopangast 27 tuhande inimese terviseandmeid ja küsitlusvastuseid ning lasid teavet tehisarul töödelda.
Selgus, et kõige vähem oli uneajaga seostatavaid tervisemuresid ühel kahest lõokesetüübist, teist lõokesetüüpi aga võis kimbutada depressioon.
Üks kolmest öökullitüübist tuli eriti hästi toime mõtlemist nõudvate ülesannetega, kuid jäi pisut hätta emotsioonide reguleerimisega.
Teine tüüp öökulle kaldub keskmisest enam riske võtma ja kannatama südame-veresoonkonna haiguste käes.
Kolmandad öökullid on samuti suhteliselt depressioonialtid, kipuvad olema suitsetajad ja samuti südamehaigusi põdema.
Ajakirjas Nature Communications välja käidud tüübijaotus ei põhine ainult magamamineku ja ülesärkamise kellaajal, vaid võtab arvesse ka tervet keerukat kogumit geneetilisi, keskkondlikke ja elulaadilisi tegureid.
Nende tihtilugu ka omavahel vastastikmõjus olevate tegurite toimel võib ka täiesti ühesugune unerežiim anda eri inimestel üsna erisuguseid tulemeid.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.